Kuhu Kati karu sai...

Õigemini avastasin ühel õhtul, et mul on vardad kadunud.Mitte, et neid mul nüüd vähe oleks, aga just need, mida hädasti vaja.Halenaljakas oli muidugi see, et tegu nr. 8 varrastega.Kui olin diivani kõivõimalikud vahed läbi kobanud, lambanahad välja kloppinud ja diivani all tolmurullide inventuuri läbi viinud, siis pidin konstateerima fakti, et jama see lugu.Järgnevalt tuustisin läbi magamistoa, koridori, elutoa riiulid ja lõpuks jõudsin järjega autosse.No pole!Kuna kontor oli veel välistamata, siis ei hakanud hävitava pilguga Jassut ja abikaasat pildistama.Täna tuustisin kontori läbi.Pole.Meeleheites siirdusin Maksimarketisse ja panin uhiuued vardad korvi.Õndsalt harutasin siis kodus koti lahti ja mida kotis polnud, olid vardad!No mine lolliks.Korraliku inimesena oli tšekk alles ja sealt selgus, et olin need neetud vardad lausa ostukorvi unustanud ja õnneks ka maksmata jätnud.Mõni nõrgm inimene oleks vist sellise jahi peale ammu loobunud, aga käsitööline on ju visa...kust ma nad siis leidsin?Aga mehe tugitoolist.Vot sulle siis..:)Väsinuna kogu sellest otsimisest ketrasin gotlndi villa lõngaks hoopis.Ja ära oli kuivanud ka üks viht peenvillastest kolmevärviline kirju lõng.Viimane tuli välja selline