teisipäev, 18. september 2012

Diesel ja Late

Nüüd on luba itsitada kõigil neil, kellele ma puhtsüdamlikult vandusin, et KUKKE meile ei tule...tänasest on siis neid kukkesid meil lausa kaks tükki.
Aga kui Agu Sihvka kombel algusest alustada, siis....

Ilmelt sai see kuke mõte alguse Äntust toodud a la 4 kuud munenud kanade "väljalangemisest", kus lihtsalt kops ja kops vajusid ükshaaval 10-nest kanast 5 manala teele.Korraks mõtlesin, et ostaks siis lihtsalt asemele, aga ega erilist tuju nende uute järgi minna enam ei olnud.Usaldus kadus.Kuke vastu rääkis kõige rohkem asjaolu, et teatavasti kirevad nood reod.Aga mõte hakkas idanema ja vaikselt siis sussis mul kuskil südamesopis, kuniks....pani Silvia (blogi loendist leiate siis, eks) FB braama must kuke pildi üles, et müüa.Sellest piisas, et minu süda hakkas kiiremini lööma ja kaevasin enda meilboksist telefoni numbri välja, mis ostus aga valeks, selle ajaga müüs Silvia "minu" kuke maha:).Järgmiseks pakkus üks kena küülikukasvataja kukkesid, aga kahjuks on minuga selline lugu, et suure vaevaga õppisin kodukana muna sööma, siis sinise koorega munad mul alla veel ei lähe (mereääres üles kasvanud, siis tuleb silme ette kajaka muna :))., muidu oleks täiesti kena diil olnud...no ja tiira taara jõudsin KB kuulutuseni, edasi selleni, et kuna täna olime tööl Pärnus, siis sai ka kuke järgi kohe sujuvalt minna sinna kanti.Hommikul helistasin kuulutajale ja edasi pidasime läbirääkimisi tema emaga, kelle juures need kuked elasid (kiremise tõttu olid siis maale kolitud).Tütar aga küsis telefoni vestluse lõpus, et ega ma kahte ühe hinnaga ei taha?....mina vastu, et oh ei, minge nüüd :P.Edasi leppisime kokku juba tema emaga, kus kokku saada, et kukk üle anda ja.... ema rääkis mu kuidagi totaalselt pehmeks, et lõpuks tundus täiesti loomulik, et ma peaksingi kahte kukke võtma.OH küll.Kui ma neid rajakaid aga kastis nägin, siis pidi süda seisma jääma, no pole sõnu, nii ilusad ja lahedad.Üks on mustjam teisel kõhualune kollasem.Terve tee olid viisakalt vait seal kastis, vaid Tallinnas hakkasid nihelema ja kummaliselt kögisevat häält tegema.Kodus tõstsime ajutisse aedikusse, kus nad kohe hakkasid sööma ja rohtu kitkuma.Itsitasime küll, et tea, kas meie odrapuder kõlbab, sest küsimuse peale, mis nad neil söövad, vastas peremees heldinud näoga, et "üle kõige maailmas armastavad nad saia keefiriga" :))))), sorry, aga see toit jääb neile küll meenutama õnnelikku lapsepõlve :).Kahjuks ei suutnud tõepärast pilti neist teha, aga nad on jube suured , jube värvilised ja jube karvaste jalgadega :)))

 Ühesõnaga, olge te tuhandest tänatud, kes kukke mulle pakkusid ja paar vahvat kana on mul veel totaalselt meelerahu viinud aga nendest räägin siis, kui aeg küps :)
Korraks lasin selle musta, Dieseli ka lahti, kukk kõndis kanade traktorile ligemale, tardus siis neid Äntukaid nähes soolasambaks( pole ka ime, need vanemad daamid näevad tõesti praegu oma paljaste tagumike ja muidu olekuga üsna eemaletõukavad välja) ja tuli jooksuga semu juurde tagasi, kes samuti närvilisena aedikus ringi tatsas, vahepeal naljakalt oma pikkade varvaste peale komistades :)
Ja kui läksin noortele kanadele putru viima, jooksis sealt jällegi üks noor tibi pika sammuga minu poole, vahepeal langes kõhuli maha ja siis jooksis jälle edasi.Ma jõudsin juba ärevusest karjuma hakata, et "appi, kana lahti", kui sain aru, et see lahe kana jookseb hoopis mulle vastu :)
ps. kiremise kuulsin ka ära, lausa ootasin seda, aga üle ootuste oli see päris vahva kuulata.Mis on üks maakodu ilma kukelauluta, ah?




10 kommentaari:

  1. Ei no väga uhked tegelased :D

    VastaKustuta
  2. Hakkab tulema;)
    Ägedad elukad jah.
    Mis (või kes) siis järgmiseks?
    Mul kasvab 3 3-kuust kukke, kelle kana ise haudus. Kui neid poleks siis vaataks ka uue linnu järele ringi....

    VastaKustuta
  3. Hakkab tulema jah :), järgmiseks tahaks paari kana, kes mõistavad pesal istuda ja tahaks nii väga mõnda oma tibu ja kana :)
    ja väga tahaks neid elutruult pildile saada, isrver, nad on NII ilusad.Kerisid mul laudanurka õhtul magama, nagu kaks sulepatja :)

    VastaKustuta
  4. Jube uhked ja efektsed on braamad jah, ning SUURED...ma ootan ka kärsitult tuttavalt uut kukke. Kusjuures kukeisa võttis tal tibude kantseldamise enda peale kuskil 3 nädalaselt:P
    Aga tibudega on meil nii,et kui nad on väiksed,siis nunnutatakse ära ja siis selgub,et 90% on kuked....hakkab hala peale, et seda ei tohi müüa ja toda ei tohi süüa...Enam seda lapsed ka ei usu, et läksid "metsa"....

    VastaKustuta
  5. Tõeti suured ja mul on väike hirm, et nad suure armastusega mu äntukaid ära ei tapa :P, hoian neid eraldi praegu :)
    Marju, sinu lause lastele "et söögiga ei mängita" oli lihtsalt võrratu ja siiani toob mõnusa muige näole :), hästi öeldud!

    VastaKustuta
  6. Eks seesama käib lammaste kohta ka- mida vähem jäärasid katsud(ja nood on kohe vastikult julged ja sõbralikud...)ning ühtegi nime kellegile ei pane,seda kergemini see liha alla läheb:)Eriti maitsev on puksija jäära praad:P

    VastaKustuta
  7. Oi, milline vikerkaar sul nüüd on!

    VastaKustuta
  8. Marju, 100 % nõus:), ma lausa katsun neid jäärasid mitte vaadata.
    Selles suhtes on vist kanadega lihtasam, et on see kukk seal kanakarjas või mitte, ei juhtu kummagi varjandiga midagi.Proovi küüüliklase või lammastesse mõni tegus isane jätta:P, kohe tagajärjed käes.
    Mind on vist tabanud miskine linnugripi tüvevorm :P, muust, kui kanadest ei mõtle hetkel.Vikerkaar on neil võimas, kui päikesepaistelist ilma teeb ja kuked natuke ära harjuvad, katsun paremat pilti saada, no nad on lihtsalt võrratud.Muide, hommikuks olid hääled puhtaks köhitud ja lasid laudas juba laulujoru, sellise madala bassihälega :))), vaesed küülikud ringutasid ja haigutasid täna hommikul, eks seinad kostavad läbi ja kuked alustasid ilmselt varakult :).Kui kuked välja viisin ja nood siis kirema hakkasid, siis lahe oli vaadata hommikuselt söömaorgijalt tulevate lammaste nägusid,silmad suured ja nöos suur küsimärk, mis seeee oli???:))

    VastaKustuta
  9. :-) Su jutt on ikka hea! Muide Airi haned on ka väga lahedad elukad ja mina ei kujuta enam ka ilma hanedeta maaelu ette :-)
    Kuked on väga kenad -hea valik!

    VastaKustuta
  10. Sulle Silvia pean tänu kummarduse tegema, sest ega ma muidu poleks "ärganud".Pikkade juhtmetega, nagu ma olen:P
    haned, njaa, mul emal on haned, kahjuks või õnneks minu majapidamine ei ole kummist...või ma arvan, et on :P
    Aga täna lisandus veel meie perre kaks kanatüdrukut, Brita ja Sofi, aga neist kirjutan homme.(ma meenutan varsti juba Äntu kanautot :P), juba teist õhtut kostab Lasnamäe Prisma ees õhtul kanade kaagutamist...aga süüa on vaja.:)

    VastaKustuta