Pariis

Nüüd läheb muljetamisega tõeliselt raskeks.Esimese asjana ütlen kohe ära, et seal "monstrumis" jäi meil käimata :).Täiesti teadlikult.Ei hakanud oma puhkust selle hullumeelse järjekorra ja rahvahulgaga vürtsitama.Pariisis on tuhat muud asja mida nautida ja aega selleks ei ole lihtsalt lõputult, ehk kahju oli sellest poolest päevast, mis seal all, ülespääsemiseks oleks aega kulunud.Ja tõe huvides, siis ma kujutasin Eiffelit oluliselt suurema ja kõrgemana ette.Aga eks ta üks sümbol on ja mulle  ta meeldib, kuigi neid vastaseid on vist ka parasjagu.
Aga Pariis ise.....see on vaieldamatult üks linn, mida tuleb nautida ja seda mitte mööda linna poode ringi kapates, vaid tõsimeeli, istuda maha mõnda lugematutesse tänavakohvikusse, juua kohvi või head veini ning lihtsalt lasta sellel suure linna melul endast läbi voolata

Kolasime kesklinnas, väike hirm ka naha vahel, et mitte sinna lõputuse linna ära eksida ja lihtsalt nautisime neid ilmelisi kirikuid, tänavaid ja ka jõge muidugi.Natuke kummaline oli näha liivaga plaaži jõe kaldal, kus inimesed võtsid päikest ja ka dušši

Jalutasime just Louvrest läbi, kui hakkasid lööma kirikukellad, mis kutsusid omal ajal Pärtliööl protestante hukule

Louvri kõrval jäi meile silma üks omapäraselt kiiskav sild, ei nimetata ilmaasjata Pariisi armastajate linnaks, neid lukke oli selle pika silla peal päri palju :)

 Kuna meil tiksub septembriks üks ilus ümmargune 25, siis jäi ka meist üks lukk sinna sillale ja võtmed lendasid jõkke :)

Ja muidugi De Notre -Dame, ehk Jumalaema kirik.

Piletiraha sinna kirikuse pääemsieks küll pole, aga see inimeste järjekord on nagu blokaadi aegne leivasaba, üheõnaga tegime me "imbumise trikki", ehk kuna enamik inimesi seisab seal sabas pea kuklas ja vahib kiriku torni, siis me lihtsalt nihkusime järjekorra eesolevasse järjekorda sujuvalt sisse.Tagant kostis küll ohkimist, aga see lõppes üsna pea .)Kirik ise jumalik, kahjuks seest üsna pime ja kuna välguga pilte ei tohi, siis ega see ilma eriti ei õnnestunud.Kirikust väljumisel oli kolm automaati, kust sai euro eest Jumalaema kiriku mündi.

Väsinuna istuime ühte kohvikusse maha ja tellisime omleti.Tasub järgi proovida, sest nii head omletti pole ma veel saanud :).
Eks see Pariis üks rahvate paabel on, meie inimesele ehk harjumatu üsna uur protsent tumedanahalisi, kes töötasid nii wc, korravalvuritena Louvre ees ja sees.Pikapeale aga harjusid sellega täiesti ära.
Sellist vanalinna, nagu meil  on, ei ole mõtet Pariiisit otsida, seda lihtalt pole.Vanad puumajad lammutati mingi moment maha , tänavad on lahedalt laiad (juhuks,kui pööbel mässama hakkab, ei oleks kerge neil barrikaade ehitada).Majad on enamikus sellist "igavat" kollase liivakivi tooni.Louvre samast kivist, aga sellest järgnevas loos.