neljapäev, 26. juuli 2012

Augustis heina ei tehta

Vähemalt nii ma endale ükskord paar aastat tagasi tõotasin, kui kunagi algusaastatel üritasime augustikuises leitsakus heina kuivaks saada, siis kaste on tavaliselt juba nii võimas, et mitte ei taha see hein ära kuivada, rääkimata toiteväärtuse järsus kahanemises.Sõnadel on aga üks omapära, et neid tuleb vahel mõistlikuse piires ka süüa ja nii olen täna seisu ees, et mul vedeleb maas üks kena põllutäis heina :P.Miks?Sellele lihtsal proosalisel põhjusel, et meie loomapere täienes 10 kena valgepealise utetüdrukuga.Kelle ilmaletulekuga meie talllu ei osanud ma mitte heina tehes ja seda müües prognoosida.10 korda mõõda ja 1 kord lõika ei toimi, kui komistad millegi otsa ,mida sa oled pikalt omale tahtnud ja mille aeg saab kenasti küpseks.Aga heinategu läks kuni eilseni veel kuidagimoodi (sellele aastale kohaselt), kuni lõin eile kontoris keset kiiskavat päikselist päeva kogemata norra ilmateate lahti ja üllatuseks leidsin, et ups, hoovihma tõenäosus on tapvalt täpne.Kui see oleks meie Emhi lubatu, siis võiks sellise ilmateate peale vaid õlgu kehitada, sest nende prognoosid on nagu muinasjutud, kohati sajab, kohati paistab päike ja kui hästi läheb, on väljas suvi-kellele sellist umbluud küll vaja on? Aga norrakad panevad tõesti kella täpsusega täkkesse ja sonkisime veel õhtupoole käsitsi heina läbi, et ehk saab valmis pakkimiseks, no ei saanud ja kerge sabin tuli sinna mõnusalt otsa.Saaks selle portsu seal pakitud, siis ei peaks enam vihma peale mõtlema, ära hakkab väsitama.Austus nende suurtegijate suhtes, kes palju heina teevad ja ka palju muret tunnevad sellele aastal.
Aga lambatüdrukutest üritan mõni päev pilti teha, praegu on nad küll selliste "silmad suured" nägudega, appi inimene! Eile jõudsime koos küljeluuga järeldusele, et üldsuse närvide huvides hoiame nad laudas heina peal, kuni saabub mingisugunegi stabiilsus.Pealegi olid saanud talled portsu odrasegu, mis ei mõjunud nende seedimisele positiivselt ja võttis kõhu mässama.
Jäärad aga on leidnud meil oma seltskonna kanade juured, vana jäär magas hommikul nii sügavalt, et ehmatas lausa püsti, kui läksin mune võtma.Peaks need kanad sealt jäärade aedikust välja veeretama, sest esiteks on seal jube tülikas käia, kui sinuga 100 kilo liha tahab kulli mängida.Et jäär aga tige oleks, ka ei saa väita, pigem teeb ta enda elu jäärale omasel moel lõbusaks.
Jäärdest rääkides, siis sealt, kus uttesid ostsime, sattusime pikemasse jutuhoogu (nagu kaks lambakasvatajat ikka) ja sealt tekkis mõte, et äkki prooviks sellele aastal need lihaks minevad jäärad hoopis suitsuvorstiks teha.Ma ise eriline lihasööja pole aga suitsuvorst oleks vahelduseks päris hea mõte.Kui keegi siinsetest lugejatest omab vorsiks tegemise kogemust, siis jagage lahkelt arvamust, kus teha ja kuidas on.

Meie kanavalvurist tegin ka pilti :), kolm ja enam on ikkagi seltskond, kas pole? Lisaks boonuseks odraterad, mille kättesaamiseks tehakse keelele harjutusi ja uskumatu, kui pikaks võib ühe vana eluka keel odratera kättesaamisek venida :).Nagu reptiilil :)
Ja üle 100 kilo villa, aitäh headele inimestele, kes seda jagasid :).Kasvata küll "villalambaid", aga mida ei jätku ja kogu aeg puudu on, kipub lambavill olema :P.
Osa juba leos, osa kottides, pean hakkama uusi villakuivatusvõrke juurde punuma.

11 kommentaari:

  1. Need jäärade mängud tulid väga tuttavad ette :D
    Mede Pässu oli "kanapime", st kui talle videvikus aasale järele sai mindud ja ta sind ära ei tundnud, siis läks puksimiseks. Aga ta raibe oli salakaval, puksis siis kui selja keerasid. Laiem kandepind :D

    Ema rääkis midagi sellest, et kui märg hein lakka ajada, tekivad mingid protsessid, mis ajavad heina põlema. On ka niiviisi või on see mingi seletamatu vanarahva uskumus?

    VastaKustuta
  2. Jääradega tundub nii, et mida parem inimene sa oled (loe, suvatsed sügada ja lased tal tunda omainimesena), siis seda suurem on tõenäosus, et sinuga tullaks jõudu katsuma.Igatahes on selgelt näha, et kui jäärakoplis on meesterahvas või mina, siis valik langeb radselt minule, kellele peale lennata.Samas, loll ta ka pole, kui märkan kaika kaasa võtta, siis huvi väheneb kohe märgatavalt :P
    Aga heinaga on jah igasugu varjante s..taks minemise poole pealt, kas läheb pakis hallitama, läheb pakis kuumaks (ehk hein kuumeneb ja küpseb selliseks punaka tooniga.Lahtise heinaga üldiselt ei juhtu suurt midagi, hingab ära, kui ka niiskemaid tükke on sees.Vanasti sai kindluse mõttes soola vahele visatud, aga nüüd tänu küülikutele ei saa seda teha.See aasta on ääretult õnnetu, sest ikka jääb üks päev puudu, ehk pole sellist head valikuvõimalust, jätad kindluse mõttes põllule veel lisapäevadeks, saab vihma otsa ja läheb otse sõnnikuks :P.Hein on ka pikakõrreline ja selline pikk kõrs teeb tihedad ja umbsed pakid, mis ei hinga üldse.

    VastaKustuta
  3. Jah, ilmateate kohapealt on norrakas päris täpne, kuid eks nemadki oskavad vahel mööda panna :P ja see ükskord maksis meile ikka valusalt kätte sel aastal... aga mis teha. Heina soojaks ja põlema minemise jutt ei ole mitte lihtsalt vanarahva jutt vaid seda on tõesti juhtunud ja eks see niiske heina pakkimine on kahtlane asi küll. Lahtisele heinale tõesti viskad soola vahele nii kindluse mõttes, aga pakile seda väga teha ei saa ja suured rullid jäävad õnneks õue mõneks ajaks ja jõuavad ära jahtuda, kui tõesti midagi on - ega see nüüd küll teab, mis hea hein see siis ole, aga vähemalt põlema ei lähe.
    Aga lammaste juurde nüüd... Kas sa Airi tead, kui julged nende põhikarja loomad olid? Loodan, et sa seda koledat arguse geeni pole saanud... Südamest loodan, et varsti on nad samasugused jalussörkijad, nagu su ülejäänud :D Jõudu nende kasvatamisel !

    VastaKustuta
  4. Mäletan, kui lõikusime ca 300 pakki lahti ja ajasime õue,ise põlvini tulise heina sees.Jube.
    Ma nägin neid põhikarja loomi ja arad nad küll ei olnud, millised need emad olid, tont seda teab.Ma ise arvan, et talled on võõrutamata, kohavahetus, võõrad inimesed ja palju sellisele lambalapsele šokiks vaja?:)

    VastaKustuta
  5. Annad äkki selle norrakate ilmajaama lingi? Mul kunagi ol, aga olen selle suutnud rõõmsalt ära kaotada.
    Aga jah, hein läheb põlema küll. Üks tuttav oli teinud endale just ruloonid, katsetas uut tehnikat ja pallid läksid kenasti põllul põlema... Seega ka põllul põlevad, kui valel ajal pakkida. Heinategu on paras raketiteadus :D

    VastaKustuta
  6. See soolajutt tuli mulle ka tuttav ette.
    Kärbiseid ei kasuta vist tänapäeval enam keegi? Mulle meeldis lapsena nende all kõhutada.

    VastaKustuta
  7. http://www.yr.no/place/Estonia/
    Palun, Diana :).Vahet pole, kus see hein kuumaks läheb, kui on liiga niiskelt pakitud, siis tõenäosus on väga suur.Kusjuures kunagi üks hobusekasvataja räääkis, et hobused pidid selle läbikuumanud palli kenasti ära söööma(samas, näljaga sööb vanakuri kärbseid ka :P).Eile pakkisime ühe niiske vaalu, peangi need pakid lahti lõikama ja ära söötma.Üks pakk kukkus tiiki ka, sellega pole miskit enam teha :)))
    Hah, KK, sa ära alahinda tänapäeva inimest...kärbiste suhtes :))).See oli vist 4 aastat tagasi, kui niitsime maha ja mitte see ilm ei lubanud heina teha, naabrimees pakkus ,irwe näos :), et tal seisavad kärbised, tulgu me võtku .Tal endal oli niitmata siis veel.Tegime siiski enda kärbised ja osa heina nii kuivatasimegi .Aga ega naabrimehelgi paremini läinud, kahe nädala pärast naelutas naabrimeeski omale uusi kärbiseid,sest vanad olid aja jooksul mädaks muuunud ja ega ta uskunud ka, et tal neid üldse vaja peaks minema :))).

    VastaKustuta
  8. Teie pool öeldakse kärbised, meil olid rõugud:) Ma hoopis nuputan siin,kuidas õue ladustatud rulle kinni katta,nii et see ka püsiks tuule ja tormi käes...Mingit "tornaadot" lubatakse nädalalõpuks.
    Marju

    VastaKustuta
  9. Tervitused uutele sõralistele - edu kohanemisel!
    Heinategu on sel aastal olnud tõsine ilmataadi nöök.
    Heina palavaks minemise kohta on mul isa jutud selle kohta, kuidas vanasti Sõrves metsakarjamaadelt puude alt heina niites kasutati kavalalt heina kuumenemist ära. Varjulisel metsaalusel ei kuivanud hein kuidagi - pandigi siis nätskena labusse, lasti labu seest soojaks minna (mitte põlema) - löödi soe hein laiali ja siis kuivas see päeva-poolega krõmpskuivaks ning sai uuesti kokku pandud või otse koju veetud.

    Lambasuitsuvorsti olen maitsnud Saaremaal Liivi Ungru juures - see oli imehea! Nad tegid vorsti ise - naispoole tööks oli vorstimaterjali valmistamine ja meespool suitsutas. Kui ei oleks teadnud, et tegu puhtast lambalihast tehtud vorstiga - ei oleks isegi uskunud. (Kontaktid leiad siit: http://www.uteke.com/ )

    VastaKustuta
  10. Airi, eks need noored on tõesti vähe aremad ja osad lähevad julgeks alles peale poegimist, aga kui siis ka ei lähe..... no siis ei saagi temast julget ( mul paar sellist juhtumit olnud)
    Aga meil on kutsutud neid heinakuhjasid kokkadeks ja kui on puusõrestik all, siis on need kärbid :D Aga huvitav on jälgida, kuidas erinevates kohtades asju kutsutakse ;)
    Ja see jäärapunn seal aja ääres on nagu surnud, ma ehmataks küll esimese hooga täiesti ära, kui sellist pilti kodus näeks... ja ka vahel näen... Aga villa pesul jõudu ja kaunist ilma ;)

    VastaKustuta
  11. Kair, aitäh tervitussoovide eet :).Kuidas teil endil läheb?
    Kaire, teie saare sõnavara ajab siiani vahel heas mõttes kihevile .)Näis, mis neist lambatittedest kasvab.

    VastaKustuta