Lootus sureb viimasena

Külvasin mina paar nädalat tagasi kõrvitsa taimed potti.Ja ootan...ootan, ei midagi.kallasin kogu kupatuse õue ja ostsin Bauhofist mingi 70 kilose kõrvitsa seemneid.Teine pool hakkas karjuma, et tema neid peletisi keldrisse ei hakka tirima, et vaadaku ma ise.No olgu, ega ma eriti usugi, et mõni nii mürakaks kasvab, aga KUI kasvab, siis käivad kõik seda kasvamist vahtimas, see on ka kindel.Ja ega mul peale külvi enam kaua oodata tulnudki, kui üks pikk soolikas mul aknalaual sirgubki taeva poole, nagu oavars ühes muinasjutus, mis taevani ulatus :P.Küll on päikesepoolne aken, aga venib ja venib.
Teine hull lugu oli arbuusiga.Nimelt rookisin eelmisel sügisel Prismast ostetud ülimagusate ja heade arbuuside seest peotäie seemneid välja ja pistisn paar tükki potti.Jällegi midagi.Südametäiega puistasin kõik nad ühte karpi ,et ehk üks ikka siis idaneb.Ja näe imet, tulevad pisikesed arbuusid:)

Kanade jaoks ostsin kabatsoki seemneid.Nädalavahetusel kraapsin õue rehaga üle ja esmaspäeva hommikul oli hoov jälle valge.Hullumaja.Plaanisin veel mõne püsiku laiali jagada, õnneks ei jõudnud.
"Kanapoisid" munevad nagu oleks neil tootmisplaan peale pandud.Rändavad mul küüliklas ringi, käin ja tõstan neid oma poole tagasi.Kummaline tunne on ühte kana kätte võtta , aga nad on nii julged ja kukenäljas, et "langevad  mu ette maha", taga ajama ei pea, ainult korjan üles.
Eile astusin hirmuvärinaga kaalu peale, endal meeles see sünnipäeva tordi "orgia", aga uskumatu küll, kaal näitas täpselt 70 kg.Kui veel 5 maha saaks, võiks juba rahule hakata jääma.Mis kaalulangetamise pahupooleks on osutunud, siis pagana kõva on istuda ja püksid vajuvad pidevalt maha ning ilma rihmata käia ei saa.Jooksta ma ka enam ei või, sest puusas on vist miski asi "pahasti", ravin ennast vahelduva eduga pipraplaastri ja valuvaigistava plaastriga.Peaks perearstile helistama, aga mitte ei viitsi.
Ja kuna meil täna oli pikem töösõit, siis söötsin küülikuid tavapärasest hiljem ja nii juhtusin nägema, kuidas meie noor küülik poegi söötis, isver, neil on veel silmad kinni, aga juba natuke karvased ja sellised kummalised tolkused näevad välja.Üks pisike ukerdas pesast välja, läksin pikemalt mõtlemata teda tagasi panema,kui ema kargas mulle jälle varrukasse.Rapib mu kombeka nii veel vastu kevadet lõhki :)Aga muidu ootan seda aega, et saaks lambad välja visata, oleks laudas toimetamise aeg vähelõhem.Ja kanad muidugi ka, nende "kanatraktori" ehitus on veel pooleli...