Hakka või neid idamaiseid targutusi vägisi uskuma.Selles kontekstis, et jäärade jaoks see aasta igav igatahes ei ole.No tõesti.Ma ei tea, mis vägi on sellel aastal vedanud "aastakümneid varjusurmas ja täiesti kontaktitud vanad koolikaaslased lagedale.Tuleb neid nagu seeni peale vihma välja.Tüdrukutega ju see jama, et enamik mehele läinud ja "valenimed" omale võtnud ja selle vastu ei saa suur Googel ka mitte.Aitab vaid Facebook.Eile oligi lõpuks see päev kus meie osad kursuseõed saabusid külla.Nii vahva ja armas.Abivalmilt pakuti, et tulevad "maainimesele " talutöödes appi...ma ise itsitasin, et mis tööd neile õite siis pakkuda, eee... kui just, et jalutaksid äkki mu vana jäära juraka ära? On teine oma kitsas aedikus terve talve olnud....aga olgu, nalja oleks kõvasti saanud, sest jäära jurakas on hetkel jubedas kaalus (ei hakka oletama, kui raske see mauk võib olla), ma kahtlustan, et kevadel viib ta meid kõiki kergele külaturneele kaasa.Kes teda reod jõuab kinni hoida.Nu ja jäi see mõte siis niisama itsituseks.
Aga igavusest rääkides, siis küülikute graafikut lehitsedes teadsin juba eelmine nädal, et peab leidama aja,siia lõngateo ja muu vahele, sest päris arvestatav ports elukaid on viimases villa valmiduses.Täna olin küll poolsurnud, aga nimekirja suutsin 6 võrra vähendada.15 on veel ootel.Postituse päises on meie näituse võitja Zeena enne pügamist.Kui ma siiani arvasin, et mul on üks ülbik küüliklas, kes uriseb ja ülbitseb, siis täna selgus, et Zeenale on ka näituselt saadud rosett pähe hakanud, sest pügamise lõpuks kippus ta lausa urisema mu peale, mis oli midagi uut.Täitsa totakas.Ja Jete käest sain hammustada.Konkreetselt ja õrnalt.Aga tehti selgeks, et sealt ei hoia.No olgu.
Lõngateoga on ka kuidagi ajaga kitsas käes, täna lõpetasin angoora ja koeravilla lõnga.Saab ehk üks inimene "õnnelikuks.
Must peenvillane utetall.250 eur BROBEERITUD
Jäära võib sul kevadel tõesti raske kinni hoida :-) Mul õnneks suurem osa jäärasid on olnud sarvedega- saab hoida nagu sangast - juhitavus on parem :-)
VastaKustutaIlus küülik- kuidas sa julged neid küülikuid edasi pügada, kes hammustavad? Mina vist ei julgeks.
Ja no talled on imearmsad!
Jäär ajab jah hirmu nahavahele :)),kuna ta on enne uttede aedikut, siis ilma midagi andmata on sealt raske mööduda, ikka pead poetama kas mõne kartuli lisaks või leivatüki, ilma tollita sealt mööda ei saa ja eks see ole ka kehakaalus olulist rolli mänginud :).Aga sarved on nii ja naa,mul ka enne sarvikuid olnud, on tõesti hea sel moel manööverdada, aga neerudesse pole jälle kuigi mõnus seda lopsu saada, seega vist pigem parem ilma sarvedeta isased :))
VastaKustutaKüüliku hammust võib vist erineda, ehk kas nad naksavad vihaga (siis on ilmselt lihast läbiv auk:))), või niiviisi hoiatavalt,siis ehmatad tilga püksi, aga valus pole ja verd ka ei paista.Minul siiani kasutuses see viimane varjant.Esimese varjandi puhul sean sammud Prismasse ja hangin järjekordse purgi mangoga maitseainet(tänud Dianale), sest pole paremat asja kui küülik mango kastmes.:P
Ja armsatest talledest rääkides, siis meie maalammas annab imeilusaid tallesid ja mul onn tegelikult väga kahju neid üldse maha müüa.Aga lauda ehitusel sai see viga tehtud, et seinad on laudadest , mitte kummist tehtud.Järgmise lauda ehitan kummist, annab ehk venima ,icc