Lammaste vandenõu.

Mis see muud saab olla, kui lambad üritvad nagu kokkulepitult poegida just siis, kui ma ei vaata ja kohal pole.Käisin öösel My-d söötmas, vaatsin juba õhtul, et ühe noore rootslase tutt on ilusa roosa roosi värvi, aga tissid olid sellised tagasihoidlikud.Järeldasin endale mugavalt, et ju peab silmad lahti hoidma lähipäevil.Söötsin siis titeka ära ja kuna olukord tundus Läänerindel muutusteta, kerisin magama.Hommikul,  jalad vatised, silmad unesegused ja muidu uimane, kooserdasin lauda poole ja ....üks väike ilmakodanik juures, kenasti puhtaks lakutud,  päramisedki ära tulnud.Selline tunne, et vaene loom seisis minu laudas oleku ajal jalad ristis ja ootas , millal ma lahkun, et saaks rahus poegima hakata.Aga rõõm on suur, sest tegu on valge tüdrukuga ja ema laseb ennast imemise ajal kenasti röötsakile.:)
My aga on minu nimel valmis tähed taevast alla tooma, mitte ei taha maha jääda, lausa tegu on laudas liikumisega kui sul siblib üks väike ämblik kogu aeg jalge vahel.Kuna mul lambad on suutnud tekitada omale heinasõime nurka 1,2 m aluspanu kihi, siis pole sealt mingi kunst lihtsalt üle aia hüpata küülikute poolele.Ja seda  väike My tegigi. Peaasi, et üksi maha ei jääks.Ka maalambad on selle nipu selgeks saanud ja hüppavad mul üle aia peakat "vabasse vette".
Möödudes emaks oletatavasti saavatest küüliku puuridest, vahtis mulle Nectar otsa põiki suus suur heinasuutäis.Mis annab märki pesategemise plaanidest.Ja muidugi mitte pesakasti, hoidku selle eest.Vaatasin siis kas Babe mõtted liiguvad ehk samuti pesaehituse teemas ja avastasin, et see tüdruk oli teinud sellise väikse kausikese kujulise heinamoodustise.Hm. Mis sinna ära mahtuma peaks? Ja pesakast loomulikult temalgi kenasti puhas. Babe vähemalt istub selle pesakasti kaane peal...asi seegi :)
Ei hakka mainima neid teisi padakonna moodi lambaid, sest vägisi on tunne, et nad lausa irvitavad mu üle, et küll meie juba ise teame, millal õige aeg.