Mardilaada ootel.

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis kevadel ei suutnud korrektselt EI öelda ja nüüd kisub sinnapoole, et me Üllega aka Vanaolevi taluga koos , sehkendame Mardilaadal.Mida ma seal teha plaanin?Võtan kaasa ehtsa angoora küüliku poisi TAKU ja pügan ning ketran angoora vokillõngaks.Usun, et see peaks põnev olema :)Müügiks läheb natuke peenvilla lõnga, vabriku koeravilla lõnga ka minu vokilõngast tehtud koeravillast kudumid.Kõik, kes te siin usinalt minu blogi loete ,olete teretulnud ka meite boksi :),hoidke meile pöialt ikka ka.
Normaalse inimesena peaksin praegu ketrama, ketrama, ketrama ja kuduma veel viimast võtma enne laata , aga.....ka koeravilla teenustööd tahavad tegemist, kuidas sa nemadki minema saadad.Nii valmis mul hiljuti samojeedi ja malamuudi koeravillast lõng.Iga kord, kui ma samojeedi villa ketran, mõtlen, et pagan küll, oleks pidanud endale ka ikka samojeedi võtma.Ja siis tuleb Jassu oma niiskete silmadega, paneb pea sülle ja noh....ju peab siis hoopis nii olema.Lõng ise selline:

Ja veel tegin Berni Alpikoera villast lõnga, lisasin heledamat lambavilla ja natuke titeangoorat, sest üldtoon kippus selline sünge jääma

Lisaks kõigele on käes aeg, kus angoora titekad tuleb nummerdada, pügada, panna omaette puuridesse, jällegi aeg, mis kulub halastamatult minu kahjuks.

Ja kuna mul osteti ära suurem osa lambaid , ehk koju põlegi teisi suurt enam jäänud, siis kaks jäära jäi ikkagi alles.Nende saatus tundus tavaliselt oinapärane, kuni...eile tekkis ühele jäärale läbi soovituse huviline.Mida veel saab paremat olla, kui loomake pääseb elusloomaks edasi.Nii me käed lõimegi ja olime kolmekesi õnnelikud.Jäär oli ise imevahva ja kahju oleks teda potti olnud saata