Mida võiks teada koeravillast.

Alustuseks seda, et igasugusest koeravillast, mes vähegi karvane, saab teha koeravillalõnga. Aga...kas see ka otstarbekas on.Kuna töö on tellija materjalist, siis võiks iga koeraomanik kriitilise pilguga vaadata enda lemmiku villakasuka üle.Kui sealt turritab vastu metssea moodi ohtralt pealiskarvu, siis ei ole raske arvata, milline see lõng ise välja hakkab nägema.Mis ei tähenda seda, et lõng peaks jääma tegemata, lihtsalt vaimne väärtus , et tegu on "minu kutsu villast lõngaga" on suurem, kui lõnga enese "väärtus".Ja kui endal tõesti ei ole koeravilla, siis alati võib küsida naabritädi käest (kes ise enda Muki villaga midagi ei tee, ometi ei raatsi ta seda ka minema visata, vaid säilitab püha härdameelsusega sinnamaani, kust algab lause, et "vana täinahka läheb ka 7 aasta pärast vaja" -ja nii antaksegi vill sellele,  kes märkab küsida :))

Kui tekib mõte enda koeravillast lõnga lasta teha, siis võiks koeravilla kogumist alustada sellest, et kammitav vill saadakse puhtalt, pestud koeralt.Kui see ei ole võimalik, siis väga määrdunud , märja koera parfüümi moodi villa võiks siiski ise eelnevalt puhtaks pesta.Selleks tuleb lasta kaussi leiget vett ja lisada Orto Villašampooni.Valgete koeravillade pesuks olen ma kasutanud ka valgendava toimega koeravillašampooni.Aga seda siis pigem sellise pikalt villakotis seisnud ja kollakaks tõmbunud villade puhul.

Edasi jätta see villakauss umbes 1 tunniks seisma ja siis vajutada kätega vaikselt vill kausis läbi.Loputada ja katsuda ta ära kuivatada, aegajalt segades ja õhku andes.Kui aga vill on puhas, enamasti nii ka on, siis pole mõtet enne kedrust teda pesta, vaid ketraja annab juba puhta lõnga tagasi.Olen täheldanud seda, et osade koerte vill lausa vajab enne ketramist pesemist,mitte niivõrd mustuse seisukohalt, vaid kedrus jääb parem.

Nüüd kammimisest.Koeravilla korjaja on reeglina ääretult kokkuhoidlik ja igasugune koeravill on kulla kaaluga.Tehke omale asi lihtsamaks, et poleks vaja stressata villa minema viskamise pärast ja korjake villa kahte eraldi kotti.Ühte siis pehme, hea pikkusega alusvill ja teise alla 1 cm pikkunelühike jalgade, kõhualune vill, ning karm pealisvill.Nii ei ole vaja ketrajal villa kuhja ümber rasket sorteerimis tööd teha.Ja raske on ka hiljem neid lühikesi tükke sealt suurest villakuhjast kätte saada.Sorteerimist aitab hõlbustada see, kui te peale lühikese villa asukoha kammimist puhastate kammi õigesse kotti tühjaks.ja pultsakad võiks halastamatult minema visata, kui teil just mingit head äriplaani pole, kuhu neid kasutada :).

Puhast koeravilla lõnga on smuti võimalik teha, tuleb aga endale selgeks teha, kus ja mis otstarbeks teda kasutada.Miks?Sest puhas koeravill on alguses imeline, aga aja möödudes kipub ta kudumis intensiivse kasutuse korral katkema.Lisaks läheb puhtast villast kudum suhteliselt kiiresti vildi moodi ja kaotab oma esialgse elastsuse.Aga nagu alati ,erand kinnitab reeglit...minul on ca 2 aastat kasutusel keeshondi koera puhtast koeravillast kootud müts ja ei näita ta veel mingeid märke vilditumisest, vaid karvad hõljuva merevetika moodi uhkelt mul mütsi sees püsti.teine müts on mul samojeedi puhtast koeravillast ja tulemus on sutsukene viletasam, ometi täeiesti kantav.Niiet, enne suure koguse puhta lõnga tegemist, tasuks proovida, nt. randmepaela kandes, kuidas teie koera puhas vill käitub.

Kummailne on ka erinevate koeravillade segunemise võime erineva lambavillaga.Võib juhtuda nii, et sa ei saagi aru, et tegu on kahest villast kedratud lõngaga, samas ei pruugi mõni üldse seguneda.Segada on vaja aga vahel lausa mitut tüüpi villa, tumeda koeravilla (nt. tiibeti mastifi villa) "elustamiseks" on hea lisada valget koeravilla, pruuni lammas jne..ning elutu tume lõng lööb särama :))

Minu käest on palju küsitud, et milline on kõig parem koeravill.Absoluutset tõde pole olemas ja õnneks on veel paljude tõugude vill veel proovimata, aga minu vaieldamatu lemmik on täna :

Keeshondi tõugu kutsu vill.Kudum jääb õhuline, kohati ulmeline ja võin kinnitada, et kudum ei näpista.

Teine lemmik on Samojeedi tõugu koer.Tema villa omadused on suhteliselt tõusiseselt sarnased, kui ehk tekivad vahed steriliseeritud koerte villades ja nagu ma aru sain, siis osadel loetatakse villa kiu liiga pikka olekut tõuveaks, aga lõngaks teha on selline vill suurepärane.Luxsuslik on muidugi ka tema lumivalge värvus.

Ja ei saa märkimata jätta Landseeri koeri.Kutsikavill on neil eriliselt kaunis ja pehme.Mis tõstab selle koera villa väärtust minu silmas, on värvivarjatsioonid karvadel.Ehk valgest...terashallini, mida saab kenaks varjunditega lõngaks kedrata.Landseeri puhtast lõngast kootud vest kaalus 140 grammi ja nägi imeline välja.

Tiibeti mastifil olen mina näinud seinast seina villa.Mõne villak on hästi raske moega ja ka lõngas vajub ta nagu maha ja ei anna sellist kohevat, õhulist effekti.Ja ma olen näinud ka ilmeliselt kerget, pika kiuga villa, mis jääb lõngana lihtsalt imeline.

Bernhardiini vill on hea, sooja beezi tooniga.Kui kasutada sinna lõnga sisse veel musta tooni, siis saab kena tulemuse.Olenavalt isendist,aga osadel lõngadel jäi minul bernakoeralõng kerge koeraparfüümine :))

Malamuut põhajarahvaste koerana, siis tema vill on sellepoolet põnev, et peale pesu muutub kohevaks ja kududes täidab ilmselt kõik kudumissilmad vahed kenasti ära :)Soojad sokid , kindad on garanteeritud.

katsun neid lõngatutvustusi jõudumööda täiendada, oleks pidanud sellega varem peale hakkama, aga blogimine polnud siis veel "moes".

Mõned müüdid ka koeravilla kohta,

Märg koeravillane müts haiseb-ei haise ikka küll.

Puhast koeravill pole võimalik kedrata-on küll võimalik, pika villaga koeravill peab olema ja õiget asja peab sellisest lõngast kuduma.

Ja kui paljalt 10 % koeravillast kudum juba ravib, siis ka 100 koeravilla toode teeb terveks?:))

Kokkuvõtvalt, siis ääretult põnev on see koeravilla maailm!