Paar aastat tagasi , kui lõpetasin hobuste pidamise, ohkasin kergendatult, sest koormus läks liiaks.Nii vabanes ka päris suur laudapind ja lambad lõid mul suure platsi peal tantsu.Aga loll pea pidi olema kerele nuhtluseks ja seda ta tõesti on, sest ega ma pikalt sellist suvitaja ja murede vaest elu, koos lammastega tunda ei saanud.Nii jõudiski sel sügisel kätte see moment, kus küülikud hõivavad suure osa laudast ja lambad pole nõus väljas elama.Tänaseks on siis valatud lambalauda põrand, seina karkass on püsti ja sarikad ka peal.Ootame plekki ja katusele vaja minevaid laudu.Nagu Tallinna linn, see meie loomapidamine, mis mitte valmis ei saa.Loodetavasti ei tule oktoobris lund :P
Täiesti märkamatult loomakeste arv aga suureneb ja suureneb...eriti küülikute puhul:) Igatahes jõudu teile sinna ... et lambakesed talveks uude majja saaksid!
VastaKustutaMa täiesti teadlikult ei ehita suut lauta :))), et kui enam ei mahu, siis ei mahu.Muidu võib asi käest minna.:P Jõudu teilegi!:)
VastaKustutaJõudu ja jaksu sulle! :)
VastaKustutaMuidu lubas siin ju oktoobrini suveilma, aga praegu tundub küll pigem, et tuleb tali peale :D