pühapäev, 16. jaanuar 2011

Talle uudised

Peale nädalast uneta ööd, jõudsin ma reede õhtuks juba väheke ära väsida ...õnneks jagas teine pool öelda, et mida sa jooksed seda suure toa vahet, too arvuti öökapi peale.Küll võib vahel see "kõvaketas" kinni kiiluda.Maalammas ise käis ja toimetas reede õhtul usinalt ringi, ei olnud seda nägugi, et võiks hakata poegimise peale mõtlema, kuigi udar punnitas, piim oli sees ja tupp oli juba vägagi roosi värvi.Kõige hullem asja käigu juures veel see, et pidime kell 5 varahommikul Vastseliinasse tööasjus sõitma ja lamba sünnitusabi oleks jäänud noorperemehe kanda :)).Korjasin siis kella 24 ajal arvuti kaenlasse ja üritasin tunniste intervallidega magama jääda(luksus on küll vaadata laudapilti soojast voodist, mitte komberdada lauda vahet.Selline asi lausa peaks igal loomapidajal olema, et jõuaks laudas toimuvat kenasti jägida)).
Poole kahest öösel panin äratuskella tunni võrra edasi, sest lammas magas pea maas.Kell kolm kiikasin arvutisse ja ...ajasin ennast üles, sest lambal rippus lootekott juba välja.Käisin tiiru laudas ära, kuulasin teiste lammaste pahandamise mölinat, panin neile heina ja läksin tuppa kohvi keetma, ise silmanurgast maakat jälgides.Kohvi joodud, nägin kuidas lammas ajab pead püsti, siis sain aru, et pressid juba käivad jõudsalt.Kui lamba juurde sain, siis esimesel pilgul ei märganud, et talle pool pead juba väljas.Kindad kätte ja aitasingi uue ilmakodaniku maailma.Maakas oli tubli, sest oleks ka ilma väikse abita kenasti hakkama saanud.Lippasin siis tuppa, et toon sinist paberit ja aitan talle ära kuivatada, kui tagasi jõudes oli ka teine pisike juba sündinud.Utt ja jäär.Mõlemad talled kenad suured, ühel pikem saba, teisel lühem.Ja villak on kenasti madalat säbruline.Kella 4.30-neks olid talled ja emme ümber paigutatud, vaadatud, et mõlemad ikka ternespiima said ja enam ´magama ei saanudki.Süda rahul võis uus päev alata.Ja rahul olen ka maalamba ja rootslase utetalle üle, sest selline ristand oli mul maallammast ostes plaanis :)Ja NII kiireid jalgadele püsti ja tissi kallale , pole meil veel ükski tall saanud.Gotland on ka suhteliselt käbe tõusja ja tragi, aga need pätakd tegid kõigile silmad ette.Ilmselt üks maalamba poolt kaasa antud omadustest.
Koos emmega

Ja isa ka
Vana jäär sai kodurahu huvides tõstetud küülikute vahekäiku ja asi muutus üsna tülikaks, nagu väike kurjam sõi küülikute kaera, heina ja kippus ka mind oma "puksimisega" segama.Vahi kogu aeg selja taha, heinapakk süles...pole meeldiv :))
Väikeste kepsutamist näeb meie lambakaamerast (koodiks ikka lammas ja 111222).

22 kommentaari:

  1. Palju õnne esmaste tallede puhul. Aru ma ei mõista, miks sa öösiti üleval istud? Nad võivad ju päeval ka poegida kui sa selja keerad :)

    VastaKustuta
  2. Ootamine kandis lõpuks vilja:) Õnnitlused! Pisikesed on vahvad!:)

    VastaKustuta
  3. Palju õnne! Lõpuks siis sündisid. Väga armsad!

    VastaKustuta
  4. Juhuu :) Nii nummid näokesed tuleb ninnu ja nännu tunne kohe peale :D
    Kasvagu nad suurteks ja hea villaga lammasteks!
    -Monika

    VastaKustuta
  5. Ülle, ma ei keera ka päeval selga, mul on suhtelielt kõva jälgimne peal neil(kaamera pilt on ka töö juures all lahti).Vähemalt esmaspoegijatel ja probleemseltel.
    Eelmisel aastal kaotasin ühe rootsalse talle just sellepärast ,et ise juures polnud ja magasin.Kahekesi sünnitusteedes, ime, et lõpuks üks elama jäi.

    VastaKustuta
  6. Ja 8 tundi öösel magamist on piisav, et kaotada nii utt ise kui talled.Minuga on ka see lambapidamise juures juhtunud...

    VastaKustuta
  7. Ära üle pinguta. Puhka ja tee tööd, usu mind, nad saavad hakkama ka ilma et neil keegi kõrval seisaks ja ähiks ja puhiks ja kaasa elaks - ausõna. Võta rahulikult.

    VastaKustuta
  8. Noh nüüd saad viimaks rahulikumalt võtta:D
    Palju õnne kaunite tallede puhul ka minu poolt;)

    VastaKustuta
  9. Jah, kuni järgmise korrani :)
    Aitähhh heade soovide eest :)

    VastaKustuta
  10. Jõudu, jaksu ja kordaminekuid, kuniks tallekesi tilgub! Olen ise küll veidi kopsakamate elukate ämmaemandat mänginud ja alul samuti une ajast valvet pidanud,kuid Üllel on jumala õigus - nad saavad tõepoolest ise kenasti hakkama. Kui neid tulevasi emmesid on laudas palju, teeb see ämmaemanda elu võimatuks, lihtsalt kurnab kevadeks läbi ja võtab elulusti ära. Aga eks elu ise õpetab, olge tubli ja õnne kõigile ,nii nii kahe- kui neljajalgsetele!!Piilur

    VastaKustuta
  11. Elu on juba õpetanud, et kui sa mugavalt tahad elada, siis pead leppima ka kaotustega , ka Ülle on selle õppetunni vist ise kätte saanud :)Loomulikult, kui neid määsid on juba X arv laudas, siis tuleb vist lähtuda muudest alustest(probleemete prakeerimine jne), minul on neid liiga vähe, süda vaevab iga eluka pärast ja nii olen pigem valvanud(pere aitab ikka ka ja osad poegivad ju inimlikult ajal), seega NII hull see ka pole.Nädal olin üleval küüliku pärast ja maalambast ei saanud ka kuidagi aru, millal ca see aeg kätte võib tulla.Nagunii magad ka mõne poegimise maha ja talleke kepsutab sulle rõõmsalt vastu .Aga kui vähegi võimalik,olen tahtnud piiluda, et poegimine läheb nii nagu vaja .Totu, nagu ma olen.
    Piilurile, vahva, kui lugemisväärset oled siit leidnud ja kommimine ka teretulnud :))

    VastaKustuta
  12. No palju õnne!! Tited ju täitsa roosad ;)). Kui väljas soojaks ja ilusaks läheb, siis pead vist mind koos kaameraga lausa ära ajama hakkama ;).

    VastaKustuta
  13. Palju õnne! Väga nunnud tited:)

    VastaKustuta
  14. Taive, ei pea ajama, lausa kutsun :))Sa teed nii ilusaid pilte :)Ja kuna mul plaan korralik flaier teha, nii lammastest, kui küülikutest, sis kes mul veel teeks paremad pildid?:)
    Muide, roosad on nad väga labasel põhjusel, valged talled on lihtsalt poegimise verega koos.Mulle endalegi üllatuseks...siiani enamik tallesid hallid ja mustad olnud.
    Ja mis veel, vaatasin hommikul, et mis sellel väiksel tüdrukul lõua all on...TILBAD!

    VastaKustuta
  15. Ma ka kiidan peenvillatallesid,on väga tragid ja ilusad. Ok, meil on siin poluvernikud - emadeks musta ja valgepealised...Mees ütleb laudast tulles, et kõik oli rahulik, ma lähen tunni pärast- jäärapoiss jurakas juba sündinud ja jookseb mul eest ära:)

    VastaKustuta
  16. Meil on igasuguseid ristandeid ja tõugusid olnud, aga rootslased on siiani kõige äpumad olnud.Pidin eelmine aasta lausa nisa alla neid esimene tund sokutama, et nad ternespiima varakult kätte saaks.

    VastaKustuta
  17. Palju õnne! Nii nunnud! Maalammas on tõesti tubli poegija ja tilbad on vahvad, mis sest, et niitmisel tüliks!
    Ja püsti ajavad need nunnud sagedasti veel ise koti sees olles- ellujäämise tung on nii suur, ei jõua oodata, kui ema puhtaks lakub. Kui ilm väga külm pole võib täiesti rahulikult lasta emal toimetada, ilma et ise kuivatamisega sekkuks,siis saab ema vajalikke aineid kogu sellest plögast mis tite küljes on.

    VastaKustuta
  18. Palju õnne ka meie poolt. Iga lammas ja tema tall on väärt pingutamist ;)Ja tavaliselt, kui ennast lõdvaks lased ja mõtled, et ehk täna öösel magan normaalse inimese kombel, siis juhtuvad ka need kurvad asjad.....katsetatud...

    VastaKustuta
  19. See oli minugi jaoks üllatav, KUI siva ennast karkudele aeti :))Igati kiiduväärt!
    Ma olengi lasknud emmel lakkuda, aga sel ööl oli külm, loomakesed lausa aursid ja kun ma paberi unustsin nagunii tuppa, siis hõõrusin lihtsalt heinaga kuivemaks.
    Muide, millal te, lambakasvatajad, seleeni süstite, st. mitmendal päeval?

    VastaKustuta
  20. Mina seleeni pole enam mitu aastat süstinud ja kõik on kõige paremas korras. Olen vaid jälginud, et emmed enne poegimist oleks korralikult söönud sellise mineraali, kus sees on piisavas koguses nii seleeni kui ka E vitamiini, mis aitab Se-ni omastada.... ja Anu aida lahtise mineraaliga pole ma siiani hätta jäänud ;)( ja kui aus olla, siis pärast selle mineraali kasutamist jäidki seleenipuudulikkuse mured ära...lihtsalt oma praktika...)

    VastaKustuta
  21. Mina ei julge ilma jätta, eelmisel aastal süstisime ühte lokilammast ja kahtlus jäi, et süstisime mööda...ei läinudki palju aega, kui elurõõmus tall hakkas maha jääma...õnneks oli vet sel ajal kohal ja saime ruttu antibootikumi peale.Mineraalid samamoodi kogu aeg ees...kui aga võtta selle järgi,et meie mullad on nii seleeni vaesed, et sellest mingil juhul ei jagu, siis järelikult ka hein on seleeni vaene.

    VastaKustuta
  22. Ega meilgi see Hiiumaa hein väga seleenirikas ole, aga tõesti..ptu-ptui-ptui... pole valgelihastõbe meid ammu piinanud ja ei oska seda millegi muu kraesse ajada, kui mineraali. Osadel mineraalidel on seleen küll sees, aga pole jälle seda vajalikku E-vitamini(või väga vähesel määral), mis aitaks seleeni omastada, seega jälgi alati mineraali pealt, et ka on ikka mõlemad sees, muidu on ainult enese petmine. :(
    Aaa...ja valgelihastõbe pidi hästi ära tundma selle järgi, et kui tallel lasta jalgade peale kukkuda umbes 1 m kõrguselt ja kui ta siis jalad "pehmed" on, siis pidavat tõbi kallal olema, kenasti jalgadele maanduv talleke on tõenäoliselt mingi muu haiguse küüsis...

    VastaKustuta