Kirju ja tupsulõng

Selline sodi-podi kirju lõngaviht sai valmis.Ketramise käigus jääb siit, sealt küll erinevat värvi lambavilla, küll erinevaid koeravillasid järgi ja tuginedes eelmise aasta kogemusele, ehk vabrikusse pole sellist luksust mõtet viia, nii peangi ma tegema aeg-ajalt nö. inventuuri ja ketrama sellised "jäägid" lõngaks.Eelmine aasta olin aja ja muude hädaga omadega nii kimpus, et hea ,lihtne varjant tundus kogu see kupatus vabrikusse viia.See ,mis ma sealt tagasi sain, võttis silma märjaks.Selles mõttes, et ma olen ennast ära hellitanud koheva, hästi karvase koeravilla lõngaga.Vabrikus küsisin taadi käest, et on see ikka koeravillaga? lõng?Vana lohutas, et oh, see läheb hiljem karvaseks.Tuhkagi.Läheb küll, aga võrdluseks, siis taksikoer on ka karvane :))

Ja veel käisin ma tänu hea sõbra Monika targale mõttele mõeldes, Bauhofi, et hankida oma vokile uued konksud.Juhiseks vaid sõndad, et igas suuremas poes on neid müüa ja kardinakonksud.Ja pole midagi, et lähed ja leiad sealt hiigelpoodidest midagi üles.Kolm on kohtu seadus ja kolmandal korral ma need õnnetud konksud leidsingi.Tõsi, ostsin kahte eri tüüpi, ühed ümarad ,teised nagu originaalis on.Nüüd olen nagu kits kahe heina kuhja vahel...:)Miks neid konkse plaanin vahetada, on süüdi "tupsulõng", mis jääb vägagi tülikalt minu roostetanud nagade taha kinni.Üldse on see koeravillast lõng nii karvane, et peab midagi libedamat vaatama..Lõng ise enne pesu haspli peal selline:

Valge on puhas peenvillane ja hallid tupsud pärinevad tiibeti mastifi koeralt(sügav kummardus minu ühele kliendile, kes lahkelt mulle mitu kotitäit enda koera villa jättis!).