Suve märksõnad

Nüüd võib vist küll öelda, et suvi on jõudnud Eestimaale.Meie tegemiste märksõnadeks on heinategu-üks tähtsamaid tegevusi talvele mõeldes, sest kvaliteetne hein on pool lamba tervisest.Ja hein on sel aastal kena, roheline, lehemassi on palju ja õnneks ei jõudnud ka kasvades vanaks minna, enne jõudsid kenad heinailmad kohale.

Teine märksõna käib lammaste kapsaaeda, ehk kätte on jõudnud aeg, kus lambatalled, kes omale põhikarja ei jää, lähevad uude koju.Peenvilla utetalled on minul sel aastal müüdud, koju jäävad meil sündinud talledest valge ja pruun uteke, sest neid ma lihtsalt ei raatsi müüa.Ka paar puhast peenvilla jäära on leidnud omale uue tööpõllu, mille üle on mul ka väga hea meel, et Eesti inimene hakkab vaikselt ka villakvaliteeti hindama.Et iga uue juurutamine on aeganõudev tegevus, siis peavad need võrratud lambad ka ise "müügitööd" oma pehme villaga tegema ja usun, et see lambatõug leiab oma nišši.

Kolmas märksõna läheb angoorade kapsaaeda, ehk pisikesed kasvavad hoogsalt ja küll on nad armsad.Kuna olen neid sülle võtnud ja silinud, siis ei lähe nad inimese käe eest ära, erinevalt vanematest, kes on suures farmis kasvanud ja pelgavad siiski inimese puudutust.Kasvataja mainis muidugi, et tema eelistab pügada pigem inimesega mitte harjunud looma, kui lemmikküülikut, et esimese varjandiga on oluliselt lihtsam toimetada.Näeb siis, eks igaüks kolistab oma ämbrid ise läbi.Kusjuures naljaks on see, titevill peaks olema ju see pehmemaist pehmeim, aga angoora vill ON juba iseenesest nii pehme, et enam pehmemaks vist minna ei saagi.

Ja neljas märksõna on sibulakasvatus, sest tunnen uhkust neist jämedatest sibulavartest ,mis mul põllul kasvavad.Sibulavanka .Fannan juba aastataid sellist sorti nagu Stuttgarden Riesen, sest soodsa ilmaga võib ta alla kasvatada isegi 400 g sibulajuraka.Ja tundub, et on ka suhteliselt haigusekindel.