Airi angoorad

2012-02-29T18:33:00.002+02:00

Hele viht on njuufa villast välja sorteeritud heledatest karvadest kedratud lõng.Taga Kirju mirju .

Maalehes ...

2012-02-29T11:22:00.000+02:00

Selles Maalehes juttu meie lambakaamerast.:)

Newfoundland lõngaks!

2012-02-28T11:21:00.001+02:00

Ma olen vist ennast tühjaks kedranud, kui nii saab üldse seda iseloomustada.Vahel on nagu kahestunud isiksusega tegu, et üks pool karjub, ära tee, sa ei jaksa, teine pool aga ussitab kõrvalt, et võta ikka, sa pole seda villa teinud.Eriline sisemine võitlus toimus mul selle njuufa villa töösse võtmise puhul.Küll ma vingerdasin sisimas, et ....aitab, aga võitu sai minust asjaolu, et tegu on ühe vana kliendiga, kellele ma mitte ei tahtnud ära öelda ja teine lugu, et vill pärineb koeralt njuufa ( tegu siis suure müraka vetelpääste koeraga).Kelle vastu on mul millegipärast ikka nõrkus olnud, kelle villa kohta olen legende kuulnud ja kelle villa mul siiani pole õnnestunud proovida.Ütlen ausalt, üks legendidest oli see, et vill on väga tugeva spetsiifilise lõhnaga...õnneks siiski mitte, täiesti talutav on :).Eile ketrasin esimesed 100 grammi, valget kaelaosa eraldi ja halli....taevas, kui lahe lõng sellest tuleb, pehme ja mõnus.Aga sellest edaspidi, kui ka midagu rohkem on näidata .

Esimene müts uut moodi.

2012-02-27T18:01:00.001+02:00

No nii, kunagi on ikka esimene kord ja nii ongi.Tegu on siis minu esimese, täiesti iseseisvalt kudumismasinal kootud mütsiga.Nagu ikka, nii ei ole ka mina mingi erand, sest esimene vasikas läheb aia taha (küll see vanarahvas oli ikka tark oma ütlemistes ja seda ilma igasuguse "netita"). Mütsi harutasin kaks korda üles, esimene kord sellepärast, et tõmbasin masinaga raksti ja lõng sai poole plaadi peal otsa (ups, eksole), panin need silmad üles, kuigi oleks pidanud õpetaja sõnade järgi algusest alustama, aga kange nagu ma olen, nii tegin enda moodi ja läks nagu alati, sest parempidise koe asemel hakkas jooksma vaskutpidi, icc.Jälle maha.Käsitsi oleks mul müts valmis olnud juba .:)Tänu neile harutamistele jäid kolm silma natuke kohmakalt näha.Aga...üldjoontes, pole paha esimese proovitöö kohta.Lõng on minu kedratud kirju koeravilla lõng.All servas angoora, mis tegelikult on sirge, pildile jäi kuidagi kõveriti. Ärge siis väga karmilt võtke :), õpipoisi asja.

Öör vol. 1

2012-02-26T14:43:00.000+02:00

Öör nagu küsiks kohe tuppa.....seisab puuris tagakäppadel ja ootab, et sülle võetaks.Diivani peale hüppamine pole probleemiks :).Pügatud on vaid selg, kõhualune ootel, kuni selja peale miskit kasvab, sest poiss elab üksi õues praegu.:)Kas pole armas?:)

Öör.

2012-02-24T08:58:00.000+02:00

No nii, see ongi üks uudis, mida ma "salatsesin".Saage siis tuttavaks meie uue pere liikmega, Taanist tulnud isase angoora küülikuga. Nagu ma aru sain, siis nime tal pole ja täna hommikul torkas pähe , et mis oleks, kui paneks Taani rahaühiku, ehk ÖÖR nimeks.
Aga poiss ise on vahva, rootsi küülikutega sarnane, ometi erinev.Villa on rohkem, pea kuju on suurem, näha on, et vennikest on hellitatud, sest inimkätt ta ei pelga.Kooserdas toas mõnuga ringi.Ei saa märkimata jätta muidugi meie "vastuvõtu komiteed", nimega Peedu, kes peale mõningast juurdelmist lajatas pesuehtsa kõrvakiilu Öörile piki kõrvu ära.

Täpselt sama tegi ta ka Jassule, millel on kassi suhtes ebameeldivad tagajärjed, Jassu nimelt ei unusta seda mitte üks teps.
Päris paljaks ei julgenud poissi pügada, selja pealt vaid ja kampsun seljas, kolis ta õue puuri elama.Toiduvalikut on ka hea jälgida, kaera see taanlane ei söö....küll aga pistab pirtsutamata pintslisse graanuli, banaani, ananassi, leiva ,saia, porgandi.Heina ikka ka õnneks.

Ja eriline tänu Dianale, tänu kellele see poiss meieni jõudis :)
Ja ei saa ka mainimata jätta, kui suur tähtsus on ühe kasvataja jaoks hea aretusmaterjali omamine, ehk see on pool eeldusest heaks järelkasvuks.Õnneks on Eestsi võimalik näitusel enda kasvatamise suunda kontrollida, mis teeb küülikukasvatamise tõeliselt nauditavaks.Ja angooradest on tõesti saamas minu "elu".Tegelikult pakatan praegu õnnetundest...:))

Muki lõng

2012-02-23T21:16:00.000+02:00

Ma olen seda ennegi täheldanud, et kuskil pikemalt jutustama jäädes, tuleb mul koeravillast lõnga tegemise koha pealt suu kinni hoida.Edeva keelega nagu ma olen, kipun ikka ja jälle selle vastu eksima ja tulemus on teadagi mis.Õnneks sellel korral sain ilma igasuguse tagamõtteta villa koti omanikuks (kuigi ma pole selles tagamõttes päris kindel).Koera ei kujuta ette, aga karva see Muki igatahes ajab :).See kott seisis mul ca kuu aega nurgas, eile lõpetasin tellimustöö ja lubasin, et pean vahet....niikauaks siis...täna ei pidanud vastu ja kraasisin villa ära, lõin vokile.Nüüd süda rahul ja tean, mis sellest villast saab :)Vahel mõtlen, et see ketraja tõbi on üks kole asi, selles mõttes, et nagu mingit teistmoodi kiudu näed, nii kohe lahvatab võitmatu soov seda proovida.Kakle, kuidas jaksad, ei aita midagi.
Lõng kaalub 66 grammi ja 10. 50 eur.Läheb müüginurka.Pildil pesemata lõng.

Seemnete varumise aeg...

2012-02-23T17:20:00.001+02:00

..hakkab vist vaikselt kätte jõudma.Meenutades eelmist aastat, kui tippsibul muutus kuidagi üleöö defitsiidiks ja hind tõusis üle minu valeläve, ehk tekkis juba küsimus, miks ma üldse seda tippsibulat peaks maha panema??, siis võtsin ennast kokku ja külastasin ühte seemnepoodi, kust ma juba kolmandat aastat järjest olen soetanud söödapeedi seemet.Kerge kõhedusega astusin poe uksest sisse, et kas juba on ja oh sa mu meie, oligi.Sortidest siis söödapeet "Ursus Poly" ja poolsuhkrupeet Zentaur Poly", päritolumaa ka tšehhi või Poola...aga vahet pole. 100 grammi hinnaks 1 euro.Silma jäi ka suur kott päevalille seemneid, aga neid mul oli ja kavatsen külvata sellel aastal päevalille vaarikate vahele, varred head küülikutele anda ja ülejäänu pistavad lambad hea meelega pintslisse.Lutserni seemne hankimiseni pole veel jõudnud .Üldse peab mõtlema, mis maha panna, salatit sellel aastal rohkem, sest ma ise olen suurema rohelise tarbimise peal, herneid, uba...aga nendega on aega.Pole teistes seemnepoodides käinud, aga silma torkas, et pakkide hinnad olid valdavalt 1 eur ja 50 senti ja kallimad.Seemned on ilmselt siiski niisamuti kerge hinnatõusu läbi teinud, sest köögivilja paki eest vanas rahas 15 eek maksta oleks nagu liiast.Kui see hinna trall nii edasi läheb, siis hakkan ilmselt kressi, saialille, tagetese seemneid ise varuma.Söödapeedi panen ka seemne kasvatamise eesmärgil kasvama.

Ja tundub, et pühad on kätte jõudmas, sest koju sõites andis tunda, nagu käiks maanteel sõitmine Võsa Petsi viimases saates 7 lapse ema laste kasvatamise iseloomustusena , aga kõlbab kenasti ka maantee kultuuri kokku võteks, et "Sport ja pinge".Nagu me tee ehitamise ajal arvasime, nii juhtuski, et ei loe mitmes reas on võimalik sõita, ikka on need kõige "kiiremad" vennikesed seal kõige vasakpoolsemas reas ja kõige paremini tunnevad nad sõites maleruutu, kus möödumine ei tule kõne alla.Oeh küll.

Collie lõng

2012-02-21T22:42:00.003+02:00

Selle koeravilla omanik tellis aasta tagasi ühe vihi lõnga....nüüd jõudis ringiga tagasi, et veel tahaks.Nimelt oli ta kudunud omale kaeluse, mis väga hää kaela ümber ja pidi isegi kaela ja peavalusid leevendama.Võibolla siis tõesti.Sellest lõngakuhjast plaanitakse vesti, sokke, kindaid jne. kududa.Kaaluliselt ca 840 grammi.
Osadele vihtidele segasin sisse nii samojeeedi kui kesk-aasia lambakoera villa, viimane vill üllatas mind oma siidisuse ja puhta valge tooniga.

Vastlapäeva keelud.

2012-02-21T14:40:00.001+02:00

Kõigepealt ilusat vastlapäeva kõigile siinsetele lugejatele! Laske ikka nii pikk liug, et püksitagumik läheks viledaks !Minul veel liug tegemata, aga nagu hernesupiga ühele poole saab, nii teen selle ära.
Nüüd keeldudest, ühe hullu ketrajaja jaoks on neid ketruskeeldusid kahtlaselt palju...mardipäev, või oli see kadripäev? ja nagu täna Delfist selgus, ka vastlapäev.Huvitav, mis point sellistel keeldudel oli?Kas neised ketrasid ennast muidu haigeks, et oli vaja määretleda keeluaeg? Täna on üldse kõik naistetööd keelatud, ketramine, kudumine, õmblemine...a nõude pesemine, koristamine jne??Et pidid virinad ja nirused lambad kasvama, linadega tuhka sellega, palju neid tänapäeval kasvatatakse, aga lammastest tahaks ikka midagi paremat kasvatada, kuigi need rootslased vinguvad , mida päev edasi, seda rohkem.Ilmselt lambatited teevad kõhu lagedaks ja ma taban ennast aina suurema ämbriga keldris kartulite järelt naasmas ja viljaports hingatakse hetkega sisse.Täna oli vilja andes tegu, et endal püsti jääda, selja taha vaadates põrnitses mulle vastu maalamba kärsitu sihver...no arusaadav, ma kohmerdasin liiga kaua ja maalamba šansid vähenesid vilja manustamise aja suhtes ....märgatavalt.
Nüüd sellest vimasest õnnetust poegjast.Küsisin veti käest, et nii raske poegimine, et äkki teeks antibiotsi...?Ah, mis, vaata, kui vitaalne see utt sul pragu on (poegimisest 2 tundi möödas), muidugi ta oli.Kahjuks aga hommikul ei olnud utt kaera ära söönud ja talled vingusid ja värisesid, järelkult jäid kõhud tühjaks.Igatahes tegin omaalgatuslikult süsti ära, enne kui asi käest läheb.Täna on lammas isukam ja ka talled pole enam nii näljased.Vähemalt valge sant ei võtnud lutipudeli piima vastu ja ajas oma lilla keele suust tagurpidi välja.Mismoodi selle vaesekese jalg paraneb, ei oska aimata.Loodan vaid...

Täna võtsime vaheaia ära ja lasin karja kokku, on ruumi rohkem ja näis, mis saab.Noored uted on nii ülbed, et kipuvad tallesid juba õpetama.Orvuke on mitu müksu saanud, kui ei märka piimapudeli juures "vanakesele" piisavalt austust avaldada.

Aastal 2012- müüa lambatalled

2012-02-20T20:22:00.000+02:00

Lisan ja täiendan nii piltide, kui jutuga seda lehekülge, broneerima hakkan tallesid ühe kuu vanustena.Karjal on M2 staatus, loomad saavad kaasa põlvnemise .
Huvilisel soovitav silm peal hoida.

Mallamba UTE tall nr. 1
sündinud 15. veebr. 2012
Kaksik.Hind 90 eur
Ema Kihnu maalammas ja isa puhtatõuline rootsi peenvilla jäär.Tallel tundub olevat peenvillatüübiline vill.Tubli ja tragi tüdruk, ilma tilpadeta.

Maalamba UTE tall nr. 2
sündinud 15 veebr. 2012
kaksik.Hind 90 eur
Ema Kihnu maalammas, isa rootsipeenvillane.Tallel tundub olevat kahekihiline villatüüp, tilbad.

Rootsi peenvillalaba UTE tall
Sündinud 5 veebruar 2012.
Kaksiktall, musta villaga, valge mütsikesega Hind 250 eur.
Hüperaktiivne ja inimsõbralik.Lausa pealetükkiv :)

Lisana tulekul neli pruuni rootsi peenvilla jäärtalle.

Asendusema mudel nr. 1

2012-02-19T11:39:00.000+02:00

Orvuke sai endale asendusema.Südametu, külm ja ilma villata, aga piima annab.Tited on toredad , kuni nad vait on, püksi ei lase ja öösiti süüa ei küsi, ehk häda ajab härja kaevu.Vaatasin Konekeskos ka seda plastämbrit, aga jäi ostmata, sest tallesid on meil vähe ja lutipudel olemas, nii leiuasin küljeluu abiga sellise varjandi.Toimib täiesti.Mis selleks vaja on, lauda temperatuuri , mis piima ära ei külmuta , tavalist tallede lutipudelit, lutti ja klappi, et piim jooksma ei jääks.Pikas perspektiivis jääb sellest lutipudelist väheks, aga sellise vahepealse ja öise aja katab kenasti ära.

Tegelikult tuunisin natuke peale pildistamist edasi, lõikasin sangast cm pikkuse tüki välja ja kinnitasin kummi aasana sinna külge, et pudel sisse ei libiseks.Ja veel, kui piim panna, siis tuleb pudelist õhk välja vajutada ja kummuli keerata, nii hakkab klapp tööle.
Ja nüüd lapsed "teleka" eest ära, ehk avan ennustuse vooru...millal???

Pildilt pole seda õiget puna näha ja ka udar tundub väiksem.Eile vaatasin, et kõht on liginenud ohtlikult maani, enam ei poe sealt keegi alt läbi.Loom magaks ilmselt juba parema meelega selili, kui keegi talle seda ütleks.Üks tagajalg on nagu mootorrattal tugijalana väljas, esijalad vastavalt olekule, kas pikalt ette sirutatud või muidu ripakil.Eile kaamerast vaadates oli tunne, nagu lammas oleks sattunud Saaremaa spaasse, kus tal 5 masööri seljas tööd teevad.Vist on veel vähe, kui see pande pole suutnud tallesid välja hüpitada.Lahe on veel see, et vanaeit sätib ennast õhtuti tagumik otse kaamerasse ja keset lauta magama,nagu tahaks öelda, et "eks vahtige, kui niiväga tahate", küll ma ise tean, millal õige aeg.

Draco

2012-02-17T17:18:00.003+02:00

Draco läks uude koju, mingu sul hästi sõbrake!

Maalambal tegu tehtud

2012-02-15T18:27:00.001+02:00

Lõuna paiku vaatasin, et meie maalammas oli ennast sirutanud puhta külili magama..? Järgmine moment käis ta saba kergelt õhku tõstetuna ringi aga sõi endiselt hea isuga.Kui siis veel kaamerasse vaatsin, jälgis lammas kahtlustavalt oma kõhtu ja seda komme on mul paljudel enne poegimist välja löönud, ju nad imestavad, mis seal kõhus nii valutab ometi täna.Pikalt ei läinudki, kui oli lootekott väljas ja sünnitegevus hakkas.Istusime siis koos teiste lambatittedega valves ja ootasime.Must Klaabu käis tegi veel viimased hüpped vetruva suure kõhu peal, kui maalammas jube pressis tegelikult, no on ikka tõhk küll.Ajasin need pubekad minema ja utt hakkas rohkem pressima.Nägin sõrgu juba pistmas, lõin käed külge, et lambal natukenegi kergem oleks, kui tundsin, et appi, see tall ei mahugi nii lihtsalt välja??Sikutasin siis nagu vene muinasjutus, eite taati ja naerist, kui tõmbasin lõpuks välja piraka tüdruku.Panin lamba nina ette, kui viskasin pilgu veel kord saba alla, kuigi arvasin, et peale sellist mürakat sealt rohkem pole loota, aga näe, sealt paistsid veel ühed sõrakesed.Sikutasin sellegi välja ja vaatsin saba alla, kellega tegu.Suur oli mu üllatus, et mõlemad on tüdrukud!No mida veel tahta....ma olen kohe õnnetu, kui poisid sünnivad...teate küll miks.Tüdrukutel on selline kahvatu nägu ,ilmselt rohkem emmesse.Aga ei jõua ära kiita seda maalamba lapse tragidust, ei ole meil üksi lambatõug nii ruttu jalule ajanud ja ka nisa kallale läinud.Tõelised tegijad.Süda laulab kohe, nii hea meel tallede üle :)

Koeravillast lõnga hunnik.

2012-02-15T14:14:00.001+02:00

Selline mõnus hunnik lõngasid on mul kodus tekkinud, nii lahe selles mõttes, et mulle palju meeldib, muidu on tavaliselt juba väike kogus kodust minema viidud, aga seekord on tellijad mööda Eestimaa kaugemaid paiku laiali ja kuna mul varsti sinna kanti nagunii asja, siis plaanin lõngad ise kohale viia, et mitte smarti üleliia nuumata :)
Kõik on koeravillast lõngad.

Angoorad veebruaris

2012-02-14T19:48:00.001+02:00

Nectar pidi ootama nädala pügamisega, sest ega ühes "töötavas" angoora farmis , kus küülikud on pidevas pügamises, polegi seda atraktiivset, täiskarvas looma niisama päevapealt leida.Saime siis pildid tehtud, kui hakkasin pügama Navigaatorit ja mis selgus, et käärid olid lõpuks nüriks läinud.Nii ootasingi veel ühe päeva, et saaks käärid teritatud, täna võtsin Nectari ette.Ütlen ausalt, ei julgenud teda kaalule panna, sest juba süles tundud ta üle mõistuse raske ja suur.Peab vist söötma natuke kitsima käega.
Nectar peale pügamist

Pügatud sai ka Taku, kes oli vaatamisväärsus ise (ei hakanud pildiga šokeerima), aga ta oli suutnud oma pea kollaseks nühkida ja suur pultsakas oli ka peas nagu kroon)

Ja Capella oli samuti järjekorras, läks temalgi kergemaks.Naisterahvale omaselt oli ta mõnusalt puhas ja haritud daam.Vahepeal oli Jassugi tuppa tulnud, küülikutest on tal ausalt öeldes täiesti ükskõik.

Huvi pärast võtsin kella pealt aega ja küüliku pügamine võtab nüüd vaid ca 15-20 minutit aega:)

Lambapuberteet.

2012-02-14T15:09:00.003+02:00

See blogimine on juba tööks muutunud ja hakkab mu elu segama.Aga kuna seda ei saa ka nii teha, et täna blogin ja siis vaatan, millala jälle jõuan...kuigi saab ka nii muidugi, ainult , et eluakad kasvavad suureks lihtsalt ja järjepidevus hakkab kolmel jalal lonkama, siis kangekaelselt täidan seda veebipäevikut siin kikud ristis edasi :). Niisiis:
Jagan seda ülevoolavat rõõmu, mis meil praegu laudas toimub.Kaks vanemat lammast on jätkuvalt minu suhtes vandenõu teooria lainel ja mitte ei poegi.Ägisevad, udarad on all ja maalamba tagumine osa näeb juba päris paaviani omaga sarnane välja, mina magan öösiti nagu linnuke, aga...tallesid pole.Käisin täna ja proovisin nisa tõmmata, et kas piim on udaras aga kaks varjanti, kas ma ei saanud piima kätte või seda veel seal lihtsalt pole.Eriti ei õnnestunud pikalt ka sikutada, sest ute tagajalad hakkasid kohe kiiret tšatšat tantsima.Aga et neil kahel mingi vanedenõu on teoksil, annab tunnistust pilt õhtuti kaamerasse, kus need kaks rõõmsat rasedat on okupeerinud lauda põranda keskosa ja laiutavad seal lösutades nagu kas rahulolevat Niiluse krokodilli.Ilmselt neil on ,millest muljetada.Vahel on lambakaamerasse vaadates tunne, nagu vaataks see suur valge rootslane mulle läbi kaamera vastu ja irvitaks .Kusjuures see keskpõrand on minu meelest väga valesti valitud, sest meie esimesed talled (must ja Lumivalguke) teevad õhtul kl. 20 30. ajal sellist tõkkejooksu üle nende kahe jämeda, et ei suuda ära imestada, kuidas sellise seljas sõtkumise peale nad veel ära pole pudisenud?Ja ma ei imesta, kui kevadel on vill selga kinni vilditud :) Mis aga üleolevasse rõõmu puutub, siis see tsirkus ja möll, mis need talled juba praegu tekitavad, lihtsalt ajab naerma ja teeb tuju rõõmsaks.

Kõige parem koht seismiseks on teise lamba seljas..:)miks uted seda trampimist taluvad, ma arvan, et need väiksed sõrakesed sügavad selga hästi.

Orvuke.Kampsun seljas, sest kõht vajab piimapulbri söömisel erilist tähelepanu ja soojust.Hea on see, et Orvukesel lubatakse nüüd teiste talledega koos magada.Esimesed päevad magas nagu küüditatu üksinda veeämbri alla...süda tahtis lõhkeda :).Sellel aastal ma ei proovinud meeleheitlikult teda ema alla panna, sest eelmisel aastal läks lambaema vaid vihasemaks ja isegi, kui tall talle alla ei roninud, kippus teda ka muul ajal tigedalt taga ajama.Just vaatasin kaamerast, et kõik kolm vennakest lubatakse ema külje all magada, järelikult on ema siis leppinud.Kummaline, aga Orvuke teab täpselt, et need kaks pruuni on vennad ja tal on ka ema, kes teda ei taha.Elu ei olegi õiglane...vist tõesti.

Ka nii saab edasi, milles neid esimesi "kõpskingi" kulutada.Must tall on selle aasta esmasündinu ja selline marakratt, et jube.Pruun on üks kolmikutest poistest.Kel huvi, siis must ute tall ja pruunid poisid lähevad kevadel müüki.

Rabasin talle kinni ja suutsin pildistamise ajaks ta paigale "naelutada".Üldiselt on tallede jäädvustamisel pildil kas talle esimene või tagumine pool, harva mõlemad korraga.

..Ja ikka ratsa edasi.

Koosolek.Vahekokkuvõte.Protokollitud.

Minu silmatera.Lumivalgeke.

Veel üks vahemärkus, eile tabas mind närviline telefonikõne, et miks mu lammastel on kaelad paljad, et koolis õpetati, siis on miskine tõbi kallal.:) Teatan alandlikult, et mingit tõbe ei ole, vaid minu möödalask heinasõime näol, ehk armatuurvõrk heinte ja lammaste eraldamiseks ei olnud hea mõte ja juba on osati vahetatud välja puidust postide vastu.Nimelt oskasid lambad oma kaelad päris paljaks nühkida.Mis teha, juhtub ka parimates peredes :) Ärge kodus järgi tehke :)))

Üks põnev jutt jäi veel silma, mina proovin selle triki ära.Ehk kuidas kasvatada kodus ananassi:

http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=297

Veel põnevam päev

2012-02-12T17:58:00.000+02:00

Täna käisid mul toredad külalised, nimelt soovis teha Eesti Naine aprilli alguses ilmuvasse ajakirja meist ühe artikli ja täna siis proovisime seda lugu saada pildile ja jutuks.Paar tundi mässamist, lambalaudas pildistamine kestis ise vist tund aega (väga vahvalt põhjalik fotograaf oli) ja ajakirjanik oli ka igati meeldiv.Juba see on suur asi, kui ma saan ehk mõne proffi foto angooradest, nii raske on neid pildile ise püüda.Rohkem ei taha lisada, kel huvi, see loeb juba ajakirjast :) Kuna mul aprillis sünnipäev, siis on see nagu väike kingitus :)
Lammastega on nii, et maalammas nihverdas ennastunustavalt tagumikku mineraali ämbri vastu sügada, ca 5 minutit järjest..ehk läheb lõpuks asjaks.Rootslane paisub edasi.Küll see ootaja aeg on pikk.
Eile istusin peale sauna välisterassil ja jahtusin rätik ümber leilikuumust välja, kui äkki vilksatas nagu lauda suurest aknast oleks valge küülik mööda hüpanud.Raputasin pead, panin korraks silmad kinni ja küsisin küljeluu käest, kas sa ka nägid? Hallutsinatasioonid, selles suures küülikupidamise hoos hakkan juba ei tea, mida ette kujutama...nii ma mõtlesin.Aga, hiljem vett viies selgus, et fantaasiaga pole siin midagi pistmist, nimelt oli Zeena teiselt korruselt vups puurist kuidagi välja saanud ja hängis küüliklas ringi.

Põnev päev.

2012-02-11T19:41:00.000+02:00

Ei jõua ennast ära kiruda, sest unustasin pilte tänasest päevast teha.Aga....
Et alustada algusest, siis ostsin endale ca 2 kuud tagasi kudumismasina.Lihtsalt ei jaksa kõike, nii lõnga kui kudumeid käsitsi teha ja kuskilt pidin leidma selle varu.Pealegi usun, et kudumismasinaga on ka võimalik fanataseerida ja teha midagi omapärast.Kindlasti on neidki, kes nüüd väidavad, et hah, tegu on millegi alandava ja labase tööga, millel pole käsitööga midagi pistmist, siis jäägu neile nende arvamine.Mina olen ülimalt entusiastlik.Eriti, kui oled saanud ühe käetõmbega sips 40 silma kootud ja teise käetõmbega juba 80.Seega, karupüksid oodake te vaid, siit me tuleme!Karvast lõnga on võimalik täiesti kududa.
Ja et mitte hakata jalgaratast leiutama, panin ennast kirja kudumismasinaga kudumise kursustele ja täna oligi esimene kursuse päev.Juba eelloengus tekkis mulje, et lektori näol on tegu tugeva praktikuga ja täna sai see ka kinnitust.Asjal haarati sarvist ja kaks tundi kallati meie peas olevasse tühja anumasse seda tarkust lausa kapaga.Põhiteemadeks kahandamine, silmade lisamine, alustamine jne.Kui aus olla, rohkem poleks kõvaketas ka vastu võtnud, sest inimesele, kes masinat pea üldse ei tunne,on see ikkagi tükk tegu, et kõike talletada.Aga jube põnev oli küll.Elukestev õpe , tõesti.Sured aga ikka lollina..loodetavasti siis ikkagi natuke targema lollina.
Ja teine vahva sündmus oli veel, nimel käis Liina meil külas ja läks koju küülikupoisiga Navigaator.Miks ma selle üle rõõmustan , on see, et angoora läheb inimesele, kes juba on lõnga teinud ja teab, mida see küülik tähendab.Jõudu neile mõlemile!Eks siis Liina ise teeb pilti, mis minul jäi tegemata.

Kaks halli siia lumisesse külma ilma.

2012-02-10T12:51:00.000+02:00

Pole ammu pilte teinud küülikutest ja ega see tänanegi päev suurt selleks kõlvanud, sest jube külm on väljas ja päikest ka oli näpu otsaga.Aga pildil on Grum, kes oma kõrvadega võib varsti õhku tõusta.

MONA LISA

Ja üks meie viimase pesakonna emastest, sündunud 13 oktoober 2011, kui kaks venda ja õde on faktiliselt ühte nägu, siis temal olid näos karvad juba üsna väiksena kerge liialdusena :).Kõrvad veel paljad, aga küll need karvad ka sinna kasvavad.Kuidas tal selle naeratusega on, seda veel ei tea.

Angora for sale

2012-02-10T12:42:00.003+02:00

DRACO, born 13. 10. 2011 male.Müüdud.

DINGO, born 13. 10. 2011, male.Bron.

Navigator, born 16.06.2011, male.Müüdud.

Info mob: 372 56501119 Airi

Kus on, sinna pannakse juurde

2012-02-08T12:20:00.001+02:00

...muret nimelt.Nagu mul selle ajaga niiväga laiata oleks, siis Vanataat arvab ilmselt teisiti ja leidis, et ka öö ajast võib ju lisa võtta.Millest ma räägin, jällegi pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna, kõik alagas eile õhtul pruuni ute poegimisega.Vaatsin kaamerast, et lammas vahib kahtlustavalt enda kõhtu ja käib saba püsti, lisaks õelutses ta täiega ka teiste lammaste üle.Esimese talle aitasin ilmale, sest elukas on paras pirakas , teisega läks aega, aga ilmale tuli ise ja kolmas vupsas nagu järellainetus otsa.Kõik kolm poisid ja pruunid (mis kinnitab minu arvamist, et neid pruune tallesid on siiski võimalik saada suhteliselt kergelt ja pigem on tegu, et saada valget talle).Kuna eelmine aasta oli selle utega probleem, jõudsime siis koju väikse hilinemisega, utt oli ise ära poeginud aga kolmandat omaks ei võtnud.Kartsin, et ta lihtsalt "unustas" selle kolmanda ära ja sellepärast.Just sellepärast olin eriliselt valmis ja tegin saltot, et midagi ei juhtuks, hoidsin talled koos, panin tissi alla ja ka lamba koos talledega eraldi.Ja mis te arvate...ca tund ja natuke isegi peale hakkas utt järsku lambist seda viimast peaga eemale ajama, kuigi ennast unustades lakkus sabaalust, lasi sööma,, aga mida aeg edasi, seda rohkem joonistus välja pilt, ema koos kahe lapsega ühes nurgas ja see kolmas tõrjutuna eemal.Teades ema käitumist, kes oli eelmisel aastal võimeline naelutama pisikese seina külge lapikuks, tõin orvukese tuppa.Piimapulbrit polnud, hoidsin pisikest ema all ja lüpsin ka ööseks piima välja.Muidugi, hommikuks oli minu piimapood tühjaks ostetud ja õnneks oli Konekeskos just täna tulnud piimapulbrit sisse.Ja 5 kg kottidena.Padavai siis koju tagasi...isver, seda kõike ühe lamba nimel...andke andeks, aga hommikul käis küll mõte peast läbi, et Jssu saaks kõhu täis ja mina magada..Aga jah, kuidas see laul oligi "...rumal süda on sul sees....nii ongi", ehk mul on jälle kasulaps.Mees naerab, et vb. peaks ise lauta kolima, seal on varsti lahedam, loomad kõik elumajas varsti.Must huumor.:) Ute käitumine aga tundub täiesti teadlik valik, nii jahmatav, kui see ka pole.Niiet, rootslaste suur "emaarmastus" võib vahel vägagi omapärasena väljenduda.
Ja ostsin Konekeskost lutile metallist klapi, plaanin selle liitrise lutipudeli lihtsalt üles riputada...praegu lauta nagunii ei saaks piimämbrit panna, sest vesigi külmub ära ja vaevalt talleke jäätist eelistab .

Lamba loogika

2012-02-07T10:38:00.000+02:00

Eile õhtul viisin talled koos emaga lauta tagasi, panin saunas veel mõlemile kampsikud selga ja lasin emal kostümeeritud lastega harjuda.Utt nuusutas üle ja tundus, et kõik on korras.Võtsime siis lamba rihma otsa, talled kaenlasse ja padavai lauta.Päris lahe on vaadata seda teiste , vanade "võitluskaaslaste lammaste" reageeringut."Ah sina oled"..."Aga kes need siis on?"...nii piirati need väiksed meie paksude rasedate poolt tihedalt ümber ja nuhkimine läks lahti.Talled ilmselgelt ei nautinud seda tähelendu ja kisa läks lahti ema järgi.Utt trügiski sealt paksude villakerade vahelt läbi ja...mida see loll lammas oma aruga mõtles, igatahes hakkas ta musta talle ninaga endast eemale ajama.Mis on vilets märk.Rabasin mõlemil tallel kampsunid seljast ja kirusin ennast, et neil saunas rahulikult ei lasknud harjuda.Edasi läksin juba "filmi" tuppa lambakaamera vahendusel edasi vaatama(ei jõua seda lambakaamerat ära kiita, sest nii on võimalik lammaste loomulikku olekut jälgida).Kella 23 ajal vaatasin, et see valge tall ei jää, ega jää kuidagi rahulikult magama, vedasin kombeka selga ja asja lähemalt uurides selgus, et valge talle nina ja kõrvad on külmad, erinevalt mustast tallest ja kerged vaprusevärinad jooksid ka tal üle kere.Selge.Külm on.Midagi, võtsin uuesti kampsuni ja panin selga.Lammas suhtus mõistlikult, nuhkis sabaalust (kampsuni lõikasin siiski lühemaks, et ema saaks vabalt nuuskida).Julgustatuna panin ka mustale kampsiku selga ja...vana tobu hakkas jälle eemale tõrjuma.Selge pilt, valge laps võib kampsuniga olla ja must mitte.Lambaloogiline.Tegelikult peaks eksperimenti tegema ja mustale tallele musta kampsuni selga panema, sest praegune on hall....ehk lambal on pähe kulunud, et mul on 1 valge ja 1 must tall??? Mitte kaks halli :)))
Ülejäänud lambad kõiguvad nagu suured veinitõrred oma neljal hernekepi moodi jalgadel, ehk unerahu on kadunud.:) Samas oleks tore, kui mõni veel ära pudiseks, sest mitme lapsega on mure ära jagatud ja omamoodi kergem.

Lambakaamerast on pisikesed täiesti nähtaval :)

Koeravillast lõngad

2012-02-05T20:11:00.000+02:00

iibeti mastifi lõng, tellimustöö.Pean märkima, et tegu oli imepehme villaga ja omanik oli samuti väga hea eeltöö ,villasorteerimise näol, ära teinud.Üldse olen kogenud kahte sorti tiibetlasi, osadel on selline lühem ja nagu okka moodi vill (aga pehme sellegi poolest) ja siis selline pikem ja väga pehme vill, millega oli ka viimase lõnga puhul tegu.Ei tea, millest selline erinevus.Üks viht jäi küll pildilt välja, aga 314 grammi

Ja veel üks tellimustöö.Sain ümbrikus villa ja tegin katsetuseks väikse jupi lõnga, et kas üldse kõlbab.See vill, mis näidiseks , oli sattunud pigem lühemapoolne ja eriti aru ei saanud, millega tegu, natuke liiga vähe oli ka teist.Omanik aga otsustas , et teeme lõngaks.Olgu.Eile lõin siis villa kraasile ja taevas...ma ütlen ausalt, et ammu pole nii ilusat värvi lõnga saanud, selline särav beezikas, kollane ja kedrata oli ka väga mugav.Koer pidi olema berna ja kaukaaslase ristand...tõsi, selliste tõugude miksilt oleks eeldanud pikemat villa kiudu :).

Üks kirju viht, lõng on pesemata.Kedratud landseeri ja leonbergeri villast.Tellitud.
Ja üks tupsudega lõng, lihtsalt lusti pärast kedratud.

Veel üks lolliks tehtud lambapidaja

2012-02-05T13:51:00.001+02:00

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna...irw.Ehk kuidas lambad sel aastal kõik kogenud lambapidajad lolliks teevad.Mis teha, aasta on selline.:)
Enne nädalavahetust "ajasin" oma lapsed kodust eemale, et jääge linna ühikasse, sest sellise pakasega kütame nädalavahetusega kuu aja puud ära, et tagumised toad soojaks saada.Lambaid ka polnud mitte poegimas näha, eile õhtul teritasin spetsiaalselt oma "kogenud" silma, et olgu, udarad pringid aga see roosinupp roosa ja nagu süütul lambal.Täna hommikult jootsin ise esimesena lojused ära ja läksin ketrama.Küljeluu läks lõuna ajal lambaid ja küülikuid veel kord jootma, kui ähmis koputas koridori akna peale...polnudki vaja öelda, sain viipekeelest aru, et pisike on käes???Taevas, kuidas ometi???Lauta minnes oligi sündinud must tüdruk , utt punnitas ja punnitas veel, veekott oli juba katki, kui närv ei pidanud vastu, ei olnud aega tuppa kirjandust ka minna lugema, kui kaua see veekott katki võib olla ja pistsin käe sisse, tundus, nagu oleks üks liiges olnud pahasti, sain siis koivad kätte ja sikutasin teise valge plika (vist ikka oli plika), välja.Laut aga oli veel öist kargust täis ja talledel kadus kogu energia värisemise peale, lõpuks must jäi lihtsalt kahe soojavee kanistri vahele tukkuma, ei olnud seda nägugi, et tissi kallale läheks keegi.Siit edasi tassisime kogu pesakonna sauna.Kes loeb peldikus ajalehti, mina loen lambaid.Ja järjekordselt pean tõdema, et see rootslase tall on esimese elupooltunni jooksul üks suur äbarik, selle aja jooksul jõuan seitse korda mõelda, et et ei see tall küll ise sööma ei jõua minna ja tissi üles ei leia.Aga praegu söövad mõlemad :)

Aina hullemaks läheb

2012-02-03T20:11:00.003+02:00

Ilmad on nii külmaks läinud, et enam ei julge Jassut pikaks päevaks üksi õue jätta.Kiiksuga, nagu ta meil on (kutsume teist hellitavalt lolliks mongoli koeraks), siis keeldus ta kategooriliselt üksi tuppa kinni jäämast.Proovisime ketti panna, et ta koju tagasi tulles alles oleks, aga see oli koerale näkku vaadates ikka alatuse tipp ja täielik koera alandamine, seega loobusime keti mõttest peale paari korra kasutamist (mulle eneselegi suureks kergenduseks).Sügisel avastasime aga, et Jassu läheb vägagi suure heameelega puukuuri kinni, teed ukse lahti ja peni jookseb ise sisse.Küll autost kerge kaarega, sest mine neid hulle tea, topivad jälle autosse.Autosõiduga on meil samuti kehvad lood, sest Jassul läheb süda pahaks vahetult enne linna jõudmist ja siis on tükk tegemist, et öökiva koera oksejuga suunata autost välja, teine lugu see, et koeraga sai käia linnas steriliseerimisel ja ka sellest aitas talle täiesti.Ühesõnaga, vabatahtlikut ta autosse ei tule ja hoiab simad lahti, et keegi teda sellel eesmärgil ka kätte ei saaks.Pika jutu peale, siis puukuur ei sobi enam sellise külmaga looma päeva sinna sulgemiseks ja südant kõvaks tehes, jätsime Jassu koridori kinni.Hasplil näris ta juba otsad narmendama, loodetavasti ei söö voki jalga lühemaks.Muidu poleksi hullu, aga ta veedab liiga palju aega toas ja õues enamik aega lamavas olekus...õieti on ta üldse 85 % ajast pikali või kuskile vastu nõjatumas.

Need nädal tagasi pügatud angoorad pole ka õnnelikud, kipuvad hommikul tusase näoga kössitama, olen küll pannud heina rohkem ja jõusööda kogust tõstnud niivõrd, kui kannatab, aga hommikul on habemed härmas .Mõnele pean puurile koputades meeenutama, et jooma tuleb tulla.Panen sooja vette ette, loodetavasti ei tee see halba.Kliid lükkasin ka praegu ratsioonist välja, sest lugesin hiljuti ühelt Poola hobusesööda tootja lehelt, et liigne kliide söötmine viib mikroelemendid kehast välja...ma nüüd teagi, igatahes pidevalt pole neid hea vist juurde anda.Täna lugesin jällegi mingit Eesti hobusesööda kodulehte, mis oli täis superilusaid sööda kottide pilte, aga...misa see sööt täpsemalt peale sõnademängu rohkelt vitamiine, sisaldab ja palju maksab, oli "ununenud" märkimata.Mille järgi siis kallid inimesed sööta valida?Kas tõesti pean iga asja kohta küsima??Arumaeisaa,kohati on küll lollide püüdmise tunne peal.
Sügisel tekkis päevakorda küttesüsteemi muutmine, sest seniselt köetud kivisöega keskküte hakkas vaikselt üle viskama.Maja ümbruse lumi oli must, korsten ja katuski,Jassu nägi välja nagu igipõline Tuhkatriinu, lisaks jagus seda kivisütt kuidagi aastate lõikes aina vähemaks ajaks, raske oli kontrollida, kui palju kaaluliselt koormas teist oli.Pealegi on kivisöe hind teinud läbi paraja hinnatõusu.Kuna omal metsa pole, on ka puude ostmine kallis.Nii saigi seinale õhsoojuspump pandud ja hinge värinaga mõeldud, et müüa lubas küll, kuni 20 kraadini pole probleemi, aga mis tegelik elu näitab.Küll neid jääkamakaid seina peal nähtud :).Aga...kütab nagu loom, mugav on ja pean nentima, et osade asjade puhul tuleb maksta natuke rohkem ja valida parim toode, on pärast muretu.Nii ekstreemset temperatuuri, nagu sellel nädalavahetusel, pole veel olnud, näeb siis, mis häält see pump seia peal tegema hakkab.:)
Ja leidsin ühe artikli, mille pärast vanaedes aeg kipub lendama...icc:

Millegi esmakordselt kogemine jätab püsiva mulje. Mäletad esimest koolipäeva või esimest päeva uuel töökohal? Nende tegevuste üha uuesti kordamine aga ei jäta kirgast mälestust ning tundubki, et aeg liigub kiiremini.

Kui tunned, et kõik päevad on ühesugused ja see häirib sind, siis võid oma rutiini muuta ja proovida midagi uut.

Näiteks ära söö iga piduliku sündmuse puhul õhtusööki samas restoranis. Kui teed iga kord midagi erinevat, jäävad mälestused tähtpäevadest paremini meelde ja tundub ka, et pidustused kestavad kauem.

Inimesed on oma harjumuste ohvrid ning rutiin pakub tuge ja on mugav, kuid kui soovid, et aeg ei lippaks nii kiiresti, siis muuda oma harjumusi.
Vot nii, teege midagi meeletut ja enneolematut!Ma küll ei tea, mida.

Ja taaskord leidis kinnitust väide, et inimene õpib kogu elu aga sureb ikka lollina.Nimelt sai lolli aruga räimed koju toodud, ma pole üldse kala sõber, sellest johtuvalt ei oska teda ka valmistada.Kuna aga käimas on kaalulangetamine, siis räim oli midagi sellist, mis nn. sobilik oleks...pekise sealihaga võrreldes.Õnneks olid kalakesed puhastatud, sättisin ennast just praadima,kui paljas mõte neid jahus veeretma ja mäkerdama ajas kananaha üles, et helistasin emale.Ja tema nõu oli päris nutikas, et sega munale juurde vett ja jahu ning kasta kala sinna sisse ja pannile.Mõte oli super,muidu oli selle jahuga veeretamisel näpud kleepuvad ja pann põles ,ning mis nahavahele ei mahtunud, läks marinaadi alla.

Aga nädalavahetusele mõeldes, peab palvetama, et meie EMHI seekord ka eksiks...35 on ikka liig, mis liig.
Lisaks kõigile muudele hädadele on mind hakanud kummitama nn. õudusunenägu, kus ma märkan ehmatusega, et olen "unustanud" kõige alumise puuri küüliku juba paar nädalat söötmata ja jootmata.Et ta on jäänud kuidagi kahesilma vahele.Väga vastik tunne on ärgates.
Täna "Sõida maale" saadet vaadates olid hr. Kelgul mõnusad karvased sõrmikud käes...need siis minu kedratud koeravillast lõngast.Loodetavasti on käed nende karmide temperatuuridega soojas :).
Seekordne postitus on küll tõelise Tootsi peenra mõõtu.
Ja blogi loendur tiksub juba sinna 60 000 lugejani.

Ikka pügan....

2012-02-01T23:38:00.000+02:00

See pilt on kõige iseloomulikum, kuidas näevad välja minu õdusad õhtupoolikud.Pildil olev küülik oli vist järjekorras 20-nes...seda villapilve ja ka "šokolaadikomme" jagub iga kord harjaga kokku lükkamiseks.Nüüd on mul nädalane puhkepaus, enne kui järgmised elukad tulevad pügamisele.Tükk tegu oli kampsunitega, sest farmi kasvades on nendest olemasolevatest puudus kätte tulnud.Eile panin ühele kössitajale veel teisegi kampsiku peale ja täna hommikul tervitas mind juba küünlas seisev küülik, kes ei jõua oma söögiportsu kuidagi ära oodata.Seda, et pagana külm on, ei pea vist praegu ühelegi loomapidajale mainima...eile tühjendasin küülikute joogitopsid jääst, neist 50- nest jääkamakast võib varsti jääskulptuuri ehitada...küünal põlema ja voila.Õnneks on küülikud niipalju mõistlikud, et tulevad kohe jooma, kui ma väikse kastekannuga neile jao pärast vett panen.Ise naeran, et näe, nagu küülikuaednik...kastad lilli ja nad kasvavad.
Täna lõpetasin aga ühe edeva küüliku kampsuni, nagu nukuriideid kooks...

Lõng on kedratud angoora ja gotlandi lambavill ning teise lõngana jookseb kõrval koeravillast lõng.
Kampsun alt poolt vaadates, jala augud siis uue moe järgi püstisena, mitte nagu kinda pöidlaaugu stiilis ja tundub, et küülikule meeldis ka sellisena rohkem.

Väiksed pärlid ka peale, selja peale need jänese hambad ei ulatu :)

Lammaste uudiseid ikka pole.Täna kiikasin kiiruga lambakaamerast ja ahmisin õhku, pruun vana rootslane oleks nagi üksi heinapaki keresse vitsutanud, lösutas magada, kere kahte lehte laiali ja tagajalg nagu mootorrattal tugijalana toeks sirutatud.Kuna heinad on minu poole ja 99 % ajast näen ma lammaste pead, mitte tagumikku, siis peaks ükspäev kätte võtma ja üle aia sabaaluseid minema lähemalt takseerima.

Tagasiside

2012-01-29T19:29:00.001+02:00

Ma kohe pean jagama :)Mäletate, küüliku näitusel "rööviti vägivaldselt"(no olgu, osteti tegelikult) minu käest Läti küüliku kasvata poolt üks isastest angooradest ja NIIIIi kahju, kui mul polnud, uude koju ta läks.Täna mul polegi enam nii kahju, vaid süda hõiskab sees, sest kasvataja ikka kirjutab mulle ja tema blogi lugedes on tunda, et tegu on oma ala fanaatikuga.Täna potsatas mulle meilboksi kiri, kus ta kirjutab, et Oskar elab tal toas ja käitub nagu viisakale härrasmehele kohane, ehk asjal käiakse vaid selleks ette nähtud kohas.Et nad on üliõnnelikud.No pagan võtaks, mida üks kasvataja ihkab rohkemat soovida (olgu, et ma tooks enda omad kõik tuppa, pole mul õnnestunud teist poolt selles küsimuses veel murda icc), aga et Oskar on kogu sellest küülikute hulgast suutnud endale vallutada eliitseisuse, no lihtsalt lahe!
Oskar aknalaual aega veetmas :)

Pärsia kassi karvadest lõng

2012-01-29T10:42:00.001+02:00

Nende kassikarvadega on üks kummaline teema, selles mõttes, et keegi pole neid "isukalt" kedranud ja ilmselt tänu sellele liigub igasuguseid legende.Oli see ka minule esimene kord, sellises mahus kassikarva kedrata.Olen küll korra proovinud enda kassi Peedu villa lõngaks teha, aga see oli pigem katsetus.
Antud kassi omanikule ütlesin kohe, et proovime ja kui midagi ei tule välja, jätame katki.Villakoti sisse vaadates nägi vill välja nagu siidiussi kookonid oleks sinna pandud.Kas nad olid nüüd aja jooksul sellisteks villapallikesteks kergelt viltunud, ei tea, aga pidin nad enne kraasile panekut lahti katkuma.Kraas on mul hästi tihe ,ometi nägin päris kõvasti vaeva, et seda kassi karva üldse enam-.vähem talutavalt lahti kraasida.Aga ikka jäid sellised ülipehmele villale omased tükid ja pallikesed sisse ja sellest johtuvalt ka lõnga kvaliteet ei tule nii, nagu tahaks.Lammast lisasin alles siis, kui kassikarva hakkas kraasil heide moodi välja nägema ja protsentidest rääkides läks sinna ikka üle 50 küll.Ketramine polnud ka mingi lõbu, kuna kassivill ei tahtnud üldse libiseda.Proovisin seda ja teistpidi, aga ega see põhiolemus ketruse kohalt kergemaks ei läinudki.Lõng ise aga on selline erutavalt teistsugune ja ja kindlasti jäävad sellest lõngast kootud käpikud mõnusalt turritavatena , elektrit täis (nagu ärritunud kassilgi) ja vägagi omapärastena.Mis minu silma järgi võiks selle kassi lõnga suuremaks puudusteks olla, ilmselt vildistub ta suhteliselt kiiresti .Põnev oli sellegi poolest :)
ja kass ise oli selline numpsik,
kodanikunimega Leopold Diask

Üks mõte tekis veel seoses sellise käbedalt viltuva pehme villaga, et targem oleks sellist villa hoiustada papist karbi sees, kilekoti pidev liigutamine võib ka selle õhk-õrna villa ennetähtaegselt vilti ajada.

Leonbergeri villast lõng

2012-01-28T19:59:00.000+02:00

Kolm vihti leonbergeri koeravillast lõngasid.Kaalu ei tea, natuke niisked olid veel.Mõeldud lastele sokilõngadeks.Koeravilla lõngas ca 75 %.Tellitud.

Angoora lõngad

2012-01-27T20:48:00.000+02:00

Jamaks läheb nende pealkirjadega.Või kas ongi mõtet neid lõngasid siis üles panna... aga mul endal siia lihtsam linkida.Ehk taas üks ühekordne angoora

37 grammi.tellitud

Suusad all jälle

2012-01-27T17:38:00.000+02:00

Haigus võtis mult 1,5 nädalat trenni tegemist, lihtsalt ei julgenud ja nohuga lõhkuda suusatada, pole ka lihtne, sest hingamine on kinni.Eile oli olemine juba enam-vähem ja nii tegin oma ringi ära.Mingi osa rajast oli siiski täis tuisanud ,talviti seal ei sõideta, tammusin sinna siis suusaraja ette.Kerge see polnud ja aega kulus ringi läbimiseks üle tunni aja.Täna olid aga küla koerad käinud "suusatamas", või mis neil sina minu jälgede peale asja oligi..:))Fakt on aga see, et kaal ilma trennita ei lange (olin pool kilo juurde võtnud) ja võhma hakkab tekkima juurde.Enam sellist nutu maitset suhu ei tule.Küll aga võtab sama raja läbimine suuskadega rohkem aega, kui jooksmine.
Käisin vaatasin täna ka lammaste udaraid...mõtetu tegevus.Läheb veel aega.Ometi oleks mul tallesid hädasti vaja, kuna järjekordne ajakirjanik on mind sihile võtnud ja tahab lugu teha, niiet, kui omal lambatittesid veebruari keskpaigaks ei sünni, lähen kuskile vargile või laenutama :).Tegelikult tahaks "rattalt maha".:)

Kampsuni hooaeg

2012-01-26T22:14:00.001+02:00

Nagu "zakon podlasti" on mul suuremal osal küülikutel jõudnud kätte pügamise aeg.Ja külmakraade lubab sinna 30 -neni välja.Hakkasin revideerima oma kampsunite varusid ja pidin tõdema, et vanade varudega enam välja ei vea.Liiga palju tuleb korraga riidesse panna.Osad vanad olid ka lõike poolest vanad, väiksed ja osadele olid küülikud 1:0 ära teinud.Nii harutasingi kaks vildistunud kampsunit üles, varukatest sai neli küüliku kampsikut ja kerest jagus ka omajagu.Kudusin ühe suurema juurde ja tegin selle kudumi natuke teistmoodi.Alustan ikka pea poolt ringselt, eriti pikalt ei koo ja kui ma vanasti tegin esikäppade kohad sisse kinda pöidlaugu meetodil, siis nüüd hakkasin mõtlema, et sedapidi auk ei ole loomale anatoomiliselt õige.Kudusingi siis sinna käpaukudeni ja edasi eraldi kõhualuse osa ja selja osa 8-10 cm, siis ühendasin uuesti ringiks kokku ja lasin kuni kõhu lõpuni edasi.Siis lõpetasin kõhualuse ära ja kudusin vaid selja osa sabani välja.Homme on veel 4 elukat pügada, siis veel kolm ja siis veel...aga nemad jäävad juba veebruari lõpu poole.
Veel üks suure küüliku kampsun, lõng on koeravillast vokilõng, kerge ja soe...kahjuks ei jaksa ma neile kõiki selliseid teha :)

Ja küülikute joogivee külmumise hooaeg on ka täiega käes.Õnneks olen ostnud plekk kausid, mis on väljapoole kumerad, piisab ,kui kopsan vastu põrandat , või viskan korraks sooja vee ämbrisse ja jää tuleb lahti.Seda siis ,kui kauss on pilgeni jääd täis.Aga muidu käin kaks korda päevas jootmas ja kallan tulist vett solksu kaussi, nii sulatab jääd ja loomad saavad juua.Liiga kuuma vett neile totakatele ka ei või panna, sest kohe on nad joomas ja siis ei jõua seda läkastamist ära kuulata :)
Hoian hinge kinni, et lambad kannataks selle pudenemisega veebruari keskele, sest praegu on laut ikka pisikeste jaoks liiga külm.Peangi tegema vaheseina vahele ja need tiined uted eraldi panema, mölisevad juba liiga valjusti mu kallal, ju hakkavad tited kõhus oma lõivu võtma :)

Hula-hula ..kolks.

2012-01-25T22:27:00.000+02:00

See jutt läheb sinna ankedoodi rubriiki, mida mul veel küll pole, aga tundub, et vaja oleks.Nimelt kolasin sel ajal, kui auto teeninduses täna kaubanduskeskuses ja sporditarvete riiuli vahel tabas mind tugev nostalgia hoog.Mida ma seal nägin? Aga ühte tagasihoidlikult lapsepõlve asja, ehk hula rõngast, või võimlemis rõngast..kuidas keegi seda nimetab.Ühesõnaga, marssinin häbenemata selle rõngikuga poest koju.Kahtlesin veel mingi figuuri abivahendi vahel, seisad kahe jalaga peal ja keerutad, aga see jäi poodi.Murra veel puusaluu .).Ja siis oli üks riukalik ratas, millega saab käte abil, kaasates kõhulihasid kaasata ennast ränga vaevaga lamavast asendist üles vedada, aga see on liig, mis liig.Kuna nohu ei taha veel päris taanduda, siis olen pidanud nädala suusatamises vahet tegema, mis ei mõju üldse hästi.Söögiisu on kohe paranenenud ja üldse, dieet ilma liikumiseta pole minu jaoks.
Koju jõudes ajasin kannika kõvaks,surusin jalad vastu maad ja ...kolm ringi sain ehk hooga keerutatud, edasi aga kolises rõngas maha.Raske õppustel, kerge lahingus, ehk ei mäleta ma enam mitte, kuidas see pagana asi seal vööpiirkonnas püsis.Aga higistama võttis see sebimine küll :)
Lõngade tegemisel vahe sees, sest praegu koon ja õmblen küülikutele kampsuneid juurde, sest väljas on pakane ja minul suur hulk pügatud ja pügamise ootel küülikuid laudas.Varsti teen küülikute moešou 2012 fotosessiooni.

Veel angoorat

2012-01-24T10:38:00.001+02:00

100 grammi.Tellitud.
Tundub nii, et kogu see pügatud angoora vill on hetkel ette ära ostetud.Mille üle mul on siiralt hea meel.Natuke kripeldab "Sõida maale " saatejuhtide "järeldus", et eestlane ei oska angoora villa pehmust hinnata...miks nad siis ei oska?Ikka oskavad, küsimust tekitas pigem see, et kas meie inimene on ka finantsiliselt nii järjel, et jaksab seda luksuslikku lõnga osta ja tundub, et pole see asi midagi nii hull.Ja "eelista eestimaist" käib ka minu põhimõtte järgi, ehk miks otsida välisturgu, kui siseturg toimib :).
Ilmateade ähvardab 20 kraadist pakast, minul aga on ees veel poolte küülikute pügamine, mis tõstatab küsimuse, et mul pole nii palju kampsuneid neile kootud.Ilmselt tuleb minna kergema vastupanu teed ja õmmelda lihtsalt vanadest enda kampsunitest küülikutele kiirelt miskit selga.Eile käisin neid enne pügatud küülikuid katsumas ja ei pidanud vajalikuks kampsuniga mässama hakata.Kõrvad olid täiesti ok soojad.

Lambaliha tükeldamine

2012-01-23T12:40:00.000+02:00

Lambapidjale midagi kasulikku .

Kui käed on haiged ja muu ei aita, siis...

2012-01-22T19:30:00.000+02:00

..koeravill aitab? Ei tea, tahaks loota.Jälle ühele hädalisele raviks mõeldud lõngad.See on päris jahmatav, kui palju neid liigese ja muude hädadega tõbiseid meil siin ringi tatsub.Igatahes, lõngad on see, millega saan aidata, usk peab siis omal olema :).Ükskord jõuan ka naiste aluspüksteni, põiepõletiku raviks, pidi aitama :), nii rootslased igatahes kirjutavad.

Draakoni aasta

2012-01-22T16:10:00.000+02:00

Draaoni pilti pole, aga Jassu oli nõus asendama.Tundub, et lumi sellele penile meeldib.

23 jaanuaril pidi algama Draakoni aasta, mis ennustuste ja horoskoobi järgi tundub tulevat kõike muud, kui igav.Loodetavasti siis heas mõttes, mitte igav, sest mingeid jamasid ma küll ei tahaks, või kes neid niiväga igatseb.Lugesin vist Maalehe horoskoopi, mis andis nõu muudkui rabeleda, rabeleda, et laisaks ei tohi jääda.Tore küll, mul niigi vahel tunne, nagu kesk-aegse ratta peal, kus sind neljaks veetakse:P

Veebruariks aga suutsin ise juba ennast mõnusalt 8 laupäevaks rakkesse organiseerida, nii kahju, kui mul sellest "kaotatud " ajast ka on.Nimelt panin ennast kirja ühele koolitusele (sigakallis ka, 96 eur), ometi hädavajalik, sest elukestev õpe on tõesti vist möödapääsmatu.Käisin ka esimesel sissejuhataval loengul ja mulle meeldis.Millega tegu, sellest siis pikemalt veebruaris.

Ja veebruaris ootan ka ühe "kallist külalist".Kes teab, see ei räägi, onju, et mitte kutsuda "halbasid vaimusid" ligi :)Iga asi omal ajal.

Ja muid rabavaid uudiseid mul polegi, on see nüüd hea või halb, aga laudas õõtsuvad lambad ühes tükis, ei mõtlegi poolduda, küülikuid ma praegu ei paarita ja naudin seda, et loomade arv püsib stabiilsena paigal, hea on ka talve ilm, mis laseb pügatud küülikutel ilma kampsunita ringi kepsata ja ka joogiveed püsivad vedelas olekus.Ei ole lõbus koputada igal hommikul 50 külmunud joogitopsikut jäävabaks.Kraan laudas külmetab natuke kinni, aga käesoojus sulatab ta lahti.Proovin täna ja panen sooja kaerakoti talle õhtul peale, ehk aitab :) Ja veel mõtlen, et kas on tark tegu võtta kassi karvad ketramiseks, et lisaks neile vahvatele koeraomanikele, lisanduvad lõnga õnnestumisel ka meie vahvad kassiomanikud,siis veel minu küüliku farm...seda on ilmselgelt liiast :)Aga sinnamaani, loen kadedusest rohelisena teiste lambatittede uudiseid edasi.

Lõng küülikult Mau

2012-01-21T20:14:00.001+02:00

55 grammi ja 14.30 eur

!00 % angoora lõng, küülikult nimega Mau.
Broneeritud.

251 m 82 grammi 21.30 eur küülikult Mike

Ühekordne 100 % angora villane lõng.
Broneeritud.

Beez angoora lõng

2012-01-19T15:20:00.001+02:00

259 meetrit 80 grammi 20.80 eur Vill pärineb küülikult nimega "Milo"

Tegu ühekordse lõngaga ja 100 % angoora villane.
Kogu viht on siis kolme kuu "saak".Lõng on kummalise tooniga, selline beezikas ja nagu ei ole ka.Pildile ka ei õnnestu neid õigeid toone püüda, aga väga põnev on.Läheb müüginurka .Müüdud.

Tagasilöök vol 1

2012-01-18T20:22:00.000+02:00

Ega see lahtise suuga ähkimine ilma tulemuseta ei saanud jääda.Loogiline ju.Alates eilsest tabas mind hull kurguvalu ja veel hullem nohu.Kui peaksin järgima kunagise Rooma keisri Claudiuse nõuannet, mitte nuusata vaid lasta vabalt ninal jooksta, siis vajaksin sellist taigna tegemise mõõtu kaussi ketramise ajaks sülle :P.Olgu, eks seda nohu ole ennegi olnud, aga...ma pole selletõttu 2 päeva suusatanud .Mis teeb kurvaks, aga talupoja mõistus ütleb, et kui ma suusatama lähen siis tagasi tulen põskoopa põletikuga, seega...ootan ja kannatan.Kaalumisel võtsin abiks digitaalse kaalu ja esimese ehmatusega vaatasin, et olen kilo juurde võtnud.Tõde aga õnneks oli armulisem ja 77, 5 on muutunud 76, 8. Söögiga on nii, et õhtuti olen "aju mõttes" kergelt näljane, aga kõht ei nurise.Päris hea mõte on väiksem taldrik ja pool toorsalatit.Petab silmad ära.Igatahes vaim on kõva, kui kere ka selle välja kannataks.Olge tugevad.

Landseerist ühekordne lõng

2012-01-18T10:40:00.001+02:00

178 m 76 grammi 9.90 eur

Koeravillana kasutatud landseeri villa, ca 95 %, lõng on mõeldud teisele lõngale kõrvale jooksma.Läheb müüginurka.MÜÜDUD.

Koeravillast lõngad

2012-01-18T10:37:00.002+02:00

80 grammi ja 10.40 eur
Koeravillane landseer, lisatud keeshondi ja tiibeti mastifit, koeravilla ca 90 % ja lõng on mõeldud ravikätistele.Ka kindad peaks välja tulema.Broneeritud.
Ja veel sain valmis lõpuks ka "plekkpurgi" lõngad.Vill oli udupehme ja kiud ikka väga lühikesed, eks see annab lõnga kvaliteedis tunda, aga kuna kindel nõue oli vaid "oma", siis nii ongi.50 % lammast ja 50 % koeravilla.Kokku siis 772 grammi.Tellimustöö.

Ühekordne koeravillane lõng

2012-01-16T20:13:00.001+02:00

83 grammi 10.80 eur
Ühekordne koeravillane lõng, sobilik kinnastele ja sokile "soojenduslõngana" kõrvale jooksma.Tellitud.

Kätisele mõeldes

2012-01-15T21:34:00.001+02:00

73 grammi ja 9.50 eur
Veel üks nt. haigetele kätele sobilik kätisetäis lõnga.Suure koeravilla % (koeravillaks tiibeti mastif) ja valge vill on angoora.Mõlemad toetavad siis nii soojuse kui loodetavasti ka haigete käte vaevusi leevendava effektina.Läheb müüginurka.MÜÜDUD

Jälle samojeedilõng

2012-01-15T11:06:00.000+02:00

670 grammi
Kahe samojeedi villa peaaegu korraga kedrata, on ikka vaimselt kurnav :), sest need koerad annavad palju villa ja omanikud korjavad selle väärt kraami usinalt kokku, ning kogused on ketraja mõistes mittemõistlikud :).Tõeline talv, nii sees, kui väljas ja silme eest jookseb vaid valge niit kogu aeg läbi :).Vahepeal tekkis juba Kabala villavabriku tunne peale, et muudkui teed ja teed ja otsa ei saa mitte kui midagi :Aga olgu, see hala ei ole tegelikult halamist väärt :).Antud samojeed ja tema omanik, väärivad tegelikult eraldi kiitust, sest nii hästi sorteeritud villa ja ka koeravill ise oli kraadikese võrra pikem, kui muidu, mis on ketruse mõttes väga hea, pole mul siiani olnud.Ja tulemus on kohe ka lõngas näha.Jätkuvalt "ässitan" ma kallid koeravilla omanikud, palun sorteerige oma koeravilla, seda siis parema tulemuse nimel :)Ja jätkuvalt pean oma sõnu kinnitama, et samojeed on üks villakoera tiitlit väärt elukas, sest lõng on kohev, ei mingit spetsiifilist lõhna (seda ka juba enne pesu).Ja kudum kannab vabalt ka ihu ligi lasta.
Siin pilt ligemalt

Tagasilöök

2012-01-13T21:03:00.000+02:00

Ei, ma pole patustanud oma kaalulangetamise teel, küll aga tabas mind eile jooksma minnes totaalne väsimuse laine.Ma lihtsalt ei jaksanud jooksta.Kõndisin kogu maa läbi.Ilmselt on söögi valik vedanud rihma maha ja lihtsalt oli ka päevane koormus liiast, igatahes oli eile nutumaitse suus ja täielik enesehaletsus tuli peale.
Teine tagasilöök oli täna toidupoes, kus ma äkki tabasin ennast mõttelt, et mul polegi midagi suurest Prismast osta, et midagi pole lubatud :).Ehk suundusin siis köögiviljade osakonda ja varusin omale küülikute sööta, a la porgandid, granaat õunad, banaanid.Edasi läks ebahuvitavaks, pihvid, sardellid jne.Piimaletis läks jälle põnevamaks, kohupiimad ,piimad (pudrud).Ärge nüüd arvake, et ma midagi ei söö, lihtsalt olen hakanud asja üle mõtlema ja see on samm edasi.
Ja kolmas löök oli ka veel eilsega seoses, ehk talvel enam jooksta ei saa, sest pagana libe on.Täna panin suusad alla ja tegin ringi suuskadel.Väga hea oli.Pean veel märkima,et lapsest saati oli kaks asja mida ma sportimise juures vihkasin, need oled jooks ja suusatamine.Ja siin ma nüüd olen..:)

Hall kätise lõng

2012-01-12T21:21:00.001+02:00

73 grammi ja 9.50 eur
Koeravilladest on siin sees keeshond ja tiibetimastif, lõng jäi täiesti müstiliselt õhuline, ilmselt tõstab seda keeshondi vill. Koeravilla ca 89 %, mõeldud ravikätiste kudumiseks ja läheb müüginurka.MÜÜDUD

Angoora lõng

2012-01-12T16:59:00.000+02:00

87 grammi
Just nii turritab see õige vill vokil :), peale korrutamisel liibuvad need udemed lõnga sisse, et hiljem hakata jälle vaikselt kudumi seest nina välja pistma.Seekordne lõng on kahele väikelapsele mõeldud, tegu 100 % angoora villast lõngaga .
Lõng ise peale korrutamist selline:

Sokilõngad

2012-01-12T15:03:00.000+02:00

Üks tähelepanek edaspidiseks, et mardilaadal ei tohi ennast "täiesti tühjaks" müüa, vaid tuleb jätta nn. hädavaru ka edaspidiseks.Nimelt tabas mind ca kuu aega tagasi armas argrlik kõne, et sokilõnga jäi puudu.Kuna aga mul olid kõik need Kabala kedratud lõngad müüdud, siis ei jäänudki muud üle, kui kedrata vokiga sarnast lõnga juurde, abiks seegi.Ja ei saa märkimata jätta selle inimese rõõmu, sest mind õnnistati veel imehea kringliga...taevas, sellist positiivset laksu annab kohe pikalt seedida.:)
Aga, eile kordus jällegi sarnane teema ja usutluse käigus selgus tõsiasi, et ka seda lõnga mul enam ei ole müüa.Ei jäänudki muud üle, kui vokile hääled sisse ja nii saigi tehtud kaks vihti sokilõnga, mida siis sinna vabriku koeralõngale vahele kududa.Ja sellised nad on...(mõlemad pildid siis ikka)

147 grammi.Koeravillana kasutatud leonbergerit, sipsuke ka lammast juures.

Angoora lõng kinnastele

2012-01-09T20:06:00.000+02:00

Kummaline, aga mulle on mitu inimest rääkinud ja helistanud, kuidas neil vene ajal olid angoora lõngast kudumid ja midagi mõnusamat pole neil olnud.Kipun nõustuma, ainult, et huvitav, milline see vene angoora oli?Minu teada, peeti vist vene valget villaküülikut...põnev oleks neid kahte villa võrrelda, kahjuks see vist ei õnnestu.Aga olgu, koeravillale vahele siis angoora lõng, suurem pügamine tuleb alles jaanuari keskel, praegu on villaga nirusti.
Ja villaga seoses, meil tehakse kraavi äärte puhastust ja need toomingad lausa haisevad, nii vänge on see aroom , kui mööda jooksin.Mardilaadal aga andsid ühed kenad naabrid meile toomingaoksi, et need pidid koisid peletama.Ei tea,äkki aitavadki, minulgi võttis hinge kinni nendest maha saetud puudest möödumisel.

Uue aasta lubadused

2012-01-08T17:49:00.000+02:00

See teema ei haaku käsitöö, koerte, lammaste ega kogu muu kõikvõimaliku tegevusega, mida vanad olijad on harjunud siin blogis lugema.Aga see on minu elu , ei pea lugema.Lugemise kõrvaltoimete tekkimisel (süümepiinad, kahjurõõm, tõdemus, et küll mõnel on ikka probleemid, peaks ka...), pöörduda- ei kuskile :)
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et uusaasta ööl andsin lubaduse 10 kg kaalust maha võtta,mees lubas lahkelt (nagu Eesti riik pensionisambale oma 4 % lisab), et 6 kg tema poolt, ehk kokku miinus 16 kg.Kaine mõistusega pidin aga tema lahkest pakkumisest loobuma, sest isegi 10-ne mahalaadimisega läheb madinaks.Miks ma sellest siia kirjutan, võib mõni küsida?Aga sellepärast, et inimene on nõrk ja ei taganemistee oleks inetum, juhul, kui mu vaim peaks looderdamise läbi nõrgenema.Päevad venivad küll pikaks ja tegemisi palju, aga tundub , et see energiakulu läheb rohkem kätesse ja mis õlgadest allapoole jääb, see kogub talvevaruna pekki ligi.Kui arvudest rääkida, siis 1.74 pikkuse juures on 78 kg palju.Seal maalt ma ka alustan mahaminemist.
Täna on sellest projektist möödas neljas päev.Esimese asjana lülitasin menüüst välja kõik karastusjoogid, saiakesed ja lisasin porgandi, kaalika kapsa.Ja alustasin jooksmas käimist, sest pelgalt söögi piiramisest jääb väheks.Jooksma läksin oma küla ringi, et mitte tüssata ja varem koju keerata, see nõudis omajagu iseloomu.Esimene jooksu 500 meetrit võttis hingetuks ja ma mõtlesin tõsiselt, et ...koju tagasi.Et lihtsalt ei jõua.Rühkisin siis edasi, kuni jõudsin meie küla esimese ketikoerani.Seal käis peast läbi, et annaks taevas, see peni ikka kinni oleks, muidu võtab ühe ampsuga mu lisakilod endale.Oli kinni.Ja sain kiiresti seal läbi.Poole maa peal valgus suu nagu kliistrit täis ja süda tahtis välja hüpata.Kõike maad ma jooksta ei jõudnud, osa jalutasin.Järgmine päev andsid säärelihased tunda....mitte väga hullult, aga meeldivat ka midagi ei olnud.Sörkisin juba rõõmsamalt oma 45 minutit ja üle 5 km maha.Mis tundega ma kolmanda päeva hommikul ärkasin, et taha meenutada.Säärlihased olid nagu pooleks keeratud, valutasid, reielihased ka valusad, lisaks veel kõhulihased (tea, millest need haigeks jäid?).Vaevu komberdasin üles....õhtul ei jätnud jonni ja jooksin (õigem oleks jalutasin) oma valutavate jalgadega selle maa läbi.Nagu needus, oli päeval 15 cm lund maha tulnud.Sauna lavale enam ei jaksanud ronida ja kusesin nagu vana mees püsti, sest istuda ma ei julgenud....kartsin, et ei saa püsti..Selgeks on saanud käibefraasid "loll pea kerele nuhtluseks".kere ise sellist piinamist vaevalt oleks ette võtnud: "Aita sant lavale"-ei tohi aidata, ta ei saa sealt enam alla
Täna on mul vaba päev, loodetavasti elan homseni.Kuulmiseni.

Plekkpurk ja koeravill

2012-01-07T21:57:00.000+02:00

Nende lõngade villakott pani mu ohkama ja itsitama heas mõttes üheaegselt.Nimelt helistas üks kena meesterahavas ,et tahaks lõnga...no olgu, aga edasi läks meie jutt segaseks.Selles mõttes, et mina ei suutnud aru saada, kui pikk see koeravill tegelikult on ja tema sai ka minust natuke valesti aru :).Nimelt olen ma palunud villakotist eraldada need poole sm pikkused villatutsakad, mingi hetk oli siis telefonikõne, et tema juba tükk aega neid pikki karvu sealt villakotist välja otsinud, et jube vähe on neid.?!?Ilmselt ma päästsin selle noormehe päeva, sest leidsime lõpuks ühise keele,et mitte pikki karvu pole vaja taga ajada, vaid ikka neid ülilühikesi.Ta vaid ohkas rõõmsalt ja nentis, et hea, et ta siis ikka helistas.Kui me siis lõpuks jõudsime kokku ja villa koti sisse vaatasin, siis läks minu tuju ära, sest kotis oli selline ketraja õudusunenägu, palju, palju kõlbmatut ja natuke ehk kõlblikku.Aga vill oli iseenesest puhas ja pehme.Vaatsin selle õnnetu koeraomaniku niisketesse silmadesse ja selle asemel ,et kott tagasi anda, võtsin koju kaasa.Täna olen siis sealmaal, et jah, kannatab lõnga teha, aga kõvasti peab sorteerima ja lõng hakkab ka 99 % tõenäosusega karva ajama.Ja veel üks naljakas lugu, kui ma tavaliselt leian villakottidest metallist klambreid, siis seal koti sees oli lausa metallist purk.Ei tea küll, milleks see hea on?:)Aga kokkuvõtvalt, lõng on pehme ja kuna soob oli AINULT enda koera villa kasutada, siis "mängin" ilmselt lambavilla halli ja valgega segamisel, et natuke mõnda lõnga ka lõbusamaks teha.

Kätiste jaoks koeravilla lõng

2012-01-06T20:59:00.001+02:00

80 g ja 80 g

Kätistele mõeldud koeravillast lõngad.

"Sõida maale" vol 2

2012-01-06T11:02:00.001+02:00

Kellel huvi, siis reklaami järgi näitavad homses "Sõida maale" saates minu koeravilla ketramise teemat.Midagi erilist ei tasu oodata, palju vajalikku jäi ütlemata , see eelnev küülikutega jahmerdamine väsitas omajagu ja koeravilla teema oleks väärinud pikemat ettevalmistust ning tervet võttepäeva.Aga, midagi ehk ikka :). Lõbusat nautimist!

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=124292

Tiibeti mastifi ja landseeri lõngad

2012-01-05T10:43:00.000+02:00

345 grammi
Tegu minu jaoks vana tuttavaga, ehk kahe koera villad, tiibetlane ja landseer.Ääretult mõnus oli kedrata, sest ikka mõtled ka villakoerte omaniku peale ja kui see juhtub veel sama ääretult mõnus inimene olema, siis on see töö tegemine sulaselge rõõm :)

Ühekordne koeravillast lõng

2012-01-04T13:28:00.000+02:00

100 grammi
Tegu on ühekordse koeravillast lõngaga.Mõeldud lambavillast lõngale kõrvale jooksma, kui sokki/kinnast kududa, teeb kudumi soojemaks ja läheb karvaseks.

Landseeri villast lõng

2012-01-04T13:20:00.002+02:00

60 grammi - 9.54 eur
Väike tokk 100 % landseeri villast lõng, ei ole lisatud lammast juurde.Sobiks nt. ravikätiste kudumiseks või kudumiseks seljavööle lisalõngaks.Või siis effekti mõttes kuskile triibuna vahele.Läheb müügiosakonda.Müüdud.

Collie lõng

2012-01-04T13:13:00.000+02:00

565 grammi
Tegu on collie villast lõngaga, vill ise oli ühtlaselt hall, nendele vihtidele, mis on valgete träpsudega, lisasin natuke samojeedi villa juurde, teeb osad lõngad nn.lõbusamaks.Colli villaga on minul selline armastan /vihkan suhe, selles mõttes, et see tõug on üks minu lemmikutest, kuna meie esimene koer oli ülitark collie.Kahjuks olen suhteliselt vähe seda villa kedranud ja esimene lõngategu läks mul pehmet öeldes aiataha (see esimese vasika sündroon nagunii).Aga tundub nii, et see on nagu voki mitte töötamisega, ehk alati on vokk süüdi, kui kedratud ei saa ja mitte ketraja :P, tegelik elu kipub aga vastupidi olema.Minu nägemus on aga colli villast selline, et kuigi see vill tundub aluskarvana ja pehme, siis pigem kaldub ta sinna pooltoonis pealiskarva osakonda.Ehk ta pole liha ega kala.Ja heas mõttes, sest olgem ausad, koerad ei ole ju aretatatud villatootmiseks ja villa kasvab neil seljas muudest kriteeriumitest lähtuvalt.Lõngaks aga on collie vill igati sobilik, on kerge, soe, pika kiuga, mis annab lootust, et lõng ei aja lõputult karvu ja naha vastas peaks ta ka suhteliselt meeldiv olema.Ketramise kohalt siis hea ka kedrata.Halle lõngasid on jube raske pildile püüda, andsin endast parima :)

Angoora villast vest

2012-01-02T14:11:00.001+02:00

Pühad on aeg, kus selili diivanil on hea käsitööd nokitseda.ma olen ammu tahtnud ka endale midagi angoorast kududa ja vest tundus selline hea mõte.Kahju, et pildile pole võimalik seda kudumi olemust edasi anda, ehk ma ei julge teda selga pannagi, äkki ei saa enam seljast.Mustri leidsin Youtubest, hea lihtne kududa ja angoora lõnga suhtes sobis ka, kui arvestada, et vest hakkas oma iseloomu näitama kudumise käigus ja muutus aina karvasemaks.Muster ise on aga kolme ja ühe silma põhine, ehk rida vasakutpidi ja siis kolm kokku ja ühes silmast kolm juurde.Mustikamuster.

Lõng on ainult angoora villast, valge, beez ja hall, kedratud nn. kirjuks, nagu juhtub.Vesti kaal 350 grammi.Natuke panin mööda kudumisega, selles mõttes, et kudusin suurema, kui oleks tahtnud, lõng andis niipalju järgi lihtsalt.Kuna ma tihedat kude teha ei tahtnud, et vest jääks õhuline ja pehme, siis eks see selle põhjustaski.Harutasin õlad lühemaks ja asi hakkas klappima
Veel sai mul valmis vana aasta sees ühe samojeedi koera villast lõng, ca 1 kg, ise naeran siin, et kui peremees pidi minema lõpuks koera nägu, siis mina vist lähen varsti samojeedi nägu , sest antud tõu villa on veel suur kotitäis ootel.Ehk kui keegi mind näeb samojeedi kombel, suunurgad ülespoole naeratamas, siis teate, milles küsimus on :)

Head Vana Aasta Lõppu kallid sõbrad!

2011-12-30T16:49:00.003+02:00

Aasta lõppedes armastatakse ikka kokkuvõtteid teha ja järele mõeldes lõppevale aastale -polnud paha.Patt oleks viriseda, pigem võiks endaga isegi rahule jääda.Kuigi, aasta on loomapidaja elus vaid hetk...:)
Eelimisel aastal valisin kalendrit, mida koju osta, niikaua valisin, kuni jäigi ostmata ja aastanuber kipub juba vahetuma.Ehk vahel võib need tänased toimetused ka homse varna visata, ei juhtu sellest suurt midagi.

Kokku võttes siis eelmist aastat, olen saanud palju toredaid blogilugejaid juurde, mõned vahvad loomainimesed on saanud rohkemaks, kui teretuttavaks ja üldse, head inimesed on ikkagi ülekaalus.

Niiet, saatke see vana aasta pauguga ära ja mingu teil kõigil superhästi järgmisel 2012 aastal, laudaõnne ja küülikuõnne ja loomulikult palju villa! Parimate soovidega Airi

Ja parimad soovid muukeelsetele lugejatele:

Happy New Year!

Laimīgu Jauno gadu!

Gott Nytt År!

Godt Nyttår!

Szczęśliwego Nowego Roku!

Lambanahkade parkimisest

2011-12-22T12:32:00.002+02:00

Viisin paar nädalat tagasi Pärnumaale, Reinu tallu meie lammaste nahad parkida.Tõsi, pargitakse neid hoopis Poolas.Eelnevad aastad oleme parkinud erinevaid lambanahku Jõgeval, gotland ja tema ristandid, islandi ristandid ja mida veel, kuid rahule võis jääda vaid ET nahkade kvaliteediga.Pika villaga nahku ei tahtnud nad isegi parkida, sestap haarasin sellest Poolas parkimisest innuga kinni, et ehk läheb siis sel moel õnneks, sest eelnevale tuginedes tekkis juba mõttekäik, et ise ma seda hullu tööd ette ei võta ja pigem tasub siis nahad hoopis utiliseerida.Eile siis sain rõõmustava telefoni kõne, et nahad valmis ja peremees sõidab ka lausa Tallinna (mitte nüüd vaid ainult meie pärast) , et tulgu ma järgi.Ütlen ausalt, värin oli sees, et kuidas siis on....aga väga okey on.Kusjuures ka puhas peenvillane tallenahk näeb vägagi kobe välja (kartsingi just selle tõu nahkade pärast, olen näinud ka väga viletsaid peenvillase nahku).Mõnel nahal olid küll kas nülgimisest või hööveldamisest augud sees, aga need ma õmblen ilmselt masinaga kinni.Vaatasin suures kaubanduskeskuses oli sel moel kaks väikest nahka kokku õmmeldud, pealt ei saa aru midagi, keerad teistpidi on õmblus keskel :).Parkimise hind tuli 15 eur.
Peenvillase talle nahk

Gotlandi ja peenvillase ristand, lokk lahti kammitud, hästi siidine

Peenvillane

Pruun peenvillane

Ja lähivaates

Midagi haigele seljale.

2011-12-19T21:09:00.001+02:00

Lõngad tegin suhteliselt jämedamad, sest seljavöö peaks midagi tõhusamat olema, pitsist pole seal abi.Kasutasin enda villajääke, ehk tupsuke siit ja teine sealt, nii jäigi lõng mõnusalt kirjuks.Loodetavasti annab ka siis seljavalule leevendust.
Aga üks ketraja nali on mul ka, nimelt kui tavalisel inimesel tuleb suurest rügamisest tavaliselt peopessa rakk, siis minul õnnestus eile omal varvas rakku ajada.Tegelikult ka :)Lonkasin hommikul voodist välja, ise mõtlesin, et mida nüüd viga on, kui lähemal vaatlusel leidsin pesuehtsa raku.Naera herneks.Selline siis voki tallamise tagajärg.
Ja natuke veel samojeedi karvast lõnga

Sõimerühm ja edasi jõudnud.

2011-12-14T19:37:00.000+02:00

Ma ei jõua seda aega ära oodata, millal mul laut on täis suuri küülikuid, mitte väikseid karvapõnne.Pügad ja näed vaeva, aga tulemus ikka null, ehk head korralikku villa ikka pole.See vähene, mis suurtelt tuleb, ei ole mainimist väärt.
Täna töölt koju sõites mõlkus vaid üks mõte,kaks ja neli.Ehk kaks teisemelist DILI ja MOORITS, ning neli titekat, ehk MONA LISA, LOTA, DRACO JA DINGO vajavad pügamist.Kuna mul käärid vajavad teritamist, mida kõike mul lisaks sellele veel vaja teha on ja mileni ma mitte ei jõua, siis lähtudes sellest, et pean nüride kääridega neid titevillaga peletisi pügama, pani kerge vapruse värina mööda selgroogu alla jooksma.Aga, elu tahab elamist ja Dili ja Moorits tulid koos tuppa.Miks koos?Aga sellepärast, et mul on käimas üks lahe eksperiment, nimelt on tegu kahe vennakesega ja kuskilt targast interneti lehelt lugesin, et kaks angoora isast võivad rõõmsalt ühes puuris elada.No vaatame.Kui neid rohkem on, siis igatahes läheb andmiseks ja uhkeid villatuuste lendab.Tänaseni kludistavad aga kaks vennakest vägagi sõbralikult .Kui nii edasi läheb, pean nad suuremasse puuri sokutama.Miks ma nad koos ema juurest lahutasin, siis olid kuidagi sellise "õnnetud" ja nii jäidki.
DILI- enne pügamist

Moorits

Ja väiksed mustad tšortikud, enne ja pärast pügamist : Draco, Dingo, Mona Lisa ja Lota

Landseer ja samojeed

2011-12-12T22:03:00.001+02:00

Lubasin juba enne lisada müüginurka oma käsitööd ja nüüd siis osaliselt ka asjad üleval, ehk kui kellegil jõulukingi otsimisest päkad rakkus, siit midagi silma jääb, võtke ühendust :)

Millist koeravilla üks ketraja, ilma lumeta detsembri kuus ketrab?:) Aga loomulikult samojeedi villa.Vaadates nurka, kus mul on kõik ootel seisvad koeravillased kotid , siis jagub seda uduvalget ja pehmet villa ka sügava lumeni välja.:)
Kuna vokki autosse kaasa ei võta, vardad aga küll, siis vahelduseks lumivalgele üks vahva landseer.Seda siis kinnaste näol;

Ja siis mitu landseeri villast käevõru, mis on head valutavale või väsinud randmele ja nagu minu kogemus näitas, mitme keeruga käevõru soojendab täiesti tuntavalt ka rannet, niiet vahel polegi koeravillast kätised vaja, piisab võrustki.

Ja kuna lõnga jäi üle, siis ka üks udusulis sall ka lisaks

Kõik jällegi vokilõngast :)

Neli musta mereröövlit.

2011-12-11T18:55:00.000+02:00

Täna piilus päike pilve tagant välja ja kasutasin juhust, et pildistada neid viimaseid nelja musta poega, kes 13 detsembril saavad 2 kuusteks .Pilte üles laadides avastasin, et olin selle neljanda hoopis kustutanud, aga ega erilist fantaasiat pole vaja rakendada, et ka teda ette kujutada :) Nimed juba mõlguvad, aga eks pügamisega selgub, palju meil siis tüdrukuid ja kui palju poisse on.

"Sõida maale"

2011-12-11T12:29:00.003+02:00

Siit ehk mugavam leida:
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=123293

Keegi ikka vaatas ka?

Landseeri villast mütsid

2011-12-06T19:10:00.001+02:00

Mul seisab nurgas kaks kotitäit landseeri villa, ühest tuleb lõng teha ja teine villaomanik andis vabad käed, et siit sünnivad mütsid ja kindad.Uskumatu, et ühe koera seljast on võimalik nii erinevate värvivarjatsioonidega lõnga saada.Panen nad siis riburada pidi üles, hästi mõnusad karvased jäid nad kõik.

Ja üks samojeedi villakotist välja võlutud lõngavihid ka pestud ja kuivad :

Kuidas puhastada kobrade kodu..:)

2011-12-06T12:03:00.001+02:00

Hi, vaadake ja nautige "loomapidamist" ja siis kurtke, et töö raske :)))Ma üliselt isegi telekast ei suuda madusid vaadata, aga selle mehe rahulikkus teeb "relvituks".Ja kobrad ON ilmselgel pahased, ometi ei tee mitte midagi :)))

Küülikute näitusest .

2011-12-04T17:01:00.001+02:00

Läti kohtunik ja meie küülik(vill on ikka jubedalt üle kasvanud)

Ütlen kohe ära, et ei pea ennast veel küüliku kasvatajaks ja värin oli ka enne seda näitust sees, et mis suunas see meie aretus ja kasvatustöö on aastaga liikunud.Kas üles või alla.Aga, nagu pildiltki näha, siis ka sellel aastal tõu parim, mille tõi koju angoora tüdruk ZEENA (s.03.04.2011), punktisumma 97 (100-st, aga 100 ei antagi :)).Aga rõõmu tegid ka teised , 7 küülikust kaks olid 96,5 punkti, üks nendest Spica e. sallander ja teine oli BOb, kelle ostis näituselt ära üks kena läti naisterahvas:

Bob juba pügatuna ja uue omaniku kaenlas, minul kergelt nukker nägu peas, sest mitte ei raatsi neist kellestki loobuda. Kuna aga küljeluu torkas ribidesse, siis oli lätlasel õnnepäev :))

Ja minu üljeäänud küülikud teenisid mulle endalegi üllatuseks kõik 97 punkti.No super.Kusjuures ma ise näen veel vigu, mida parandada, kes oli ennast öö jooksul "kollaseks" meikinud, kes transpordipuuris täis pissinud, kõigil karv üle kasvanud jne.Angoorade jaoks tubane temperatuur liig, mis liig.Juua nad võõras kohas ei taha, nii tegin sundjootmist, enne kui mõni kuumarabanduse saab.Pikk sõit ka seljataga, parem karta kui kahetseda.

Parim poos minu meelest, kuidas enda "tüdimust väljendada" :)), kossid sirgu ja jokk.

No kas pole nunnu?

Huvitav, mis nad sinna puuri alla on peitnud?Kas tõesti vaid laud?

Auhinnalaud

Kohtunikud tööhoos ja esiplaanil meie karvapallid.

Mida ma siin targa näoga kuulan?Pagan seda enam teab :)

Veel ühed väiksed vahvad tegelased.

Ja et aeg tühja ei läheks, siis uurisime kedervarre saladust, ehk sai niimõnelegi arusaadavamaks.

Näituse lõpp käes , diplom kätte ja aeg kodupoole nina keerata.

Ühesõnaga, Palju õnne ka teistele kasvatajatele, eriti tugev käepigistus Diana Mägile, kes oli vist auhinna absoluutne meister!Tubli töö! ja aitäh ka korraldusmeeskonnale, kogu selle positivse emotsiooni ja õhustiku eest, mida peale minu veel nii mõnigi kinnitas :)Vahva oli.
Minu tänane päev enam nii vahva polnud, ehk äratus kell 8 ja siva küülikuid pügama.Näitusel jõudsin vaid 4 tk pügatud, kodus ootas aga täna veel 10 karvast vabastamist.

Homme küülikute näitusele

2011-12-02T15:02:00.000+02:00

Homme siis ongi see päev.Olen vahelduva eduga neid näituse küülikuid kamminud , seitset ühele päevale jätta on ilmselge liig.Kuna ka sellel aastal on plaan minna noorte, alla aastaste küülikutega (mis on ilmselge jama värk :)), sest titevill on hull asi ja kahe päevaga on tekkinud jälle vahvad pultsakad, siis nende harimisele kulub päris kõva aeg ja füüsiline kammimise koormus.Ja need paar isast, karvastik küüliku enda poolt harimata, kõrvad kollased...ühesõnaga tüüpilised mehed, teate küll.Võtad emase võrdluseks sülle, kena puhas, natuke rohkem küll peps ja urisev, aga tibi, mis tibi.Noortega on ka see jama, et mul osad küülikud on kaks nädalat üle pügamis aja ja kui täna kaalusin, siis kaalukaotus on tuntav.Suured loomad nii kaalu ei kõiguta ja on stabiilsemad.Aga parem kaotagu natuke kaalu, kui üldse sussid püsti.Meelitan praegu söögiga, aga näha, et isu on täiesti kadunud, isegi jõusööt ei tekita elevust.Ühesõnaga, küüned lõigatud, munad üle "lakutud", kasukas läbi harjatud ja kõrvad kirjutatud, siit me tuleme, soovige vaid kivi kotti :)
Spica, sallander, emane.Vihma hakkas sadama...

Kokku siis seitse küülikut.

Lambauudiseid ka.Nimelt viisime Pärnu lähedale lambanahad parkida.Tõsi, neid pargitakse Poolas, näis, mis sealt tagasi tuleb.Mul oli kaks puhast peenvillast nahka (kui sealt midagi head tagasi ei tule, siis lähevad selle tõu omad ilmselt minemaviskamisele), üks maalamba ja rootslase ristand ja üks gotlandi ja rootslase ristand.Panen pildid ka siia üles, pidid jõuluks tagasi olema.
Ja Ortost sain villašampooni ka kätte, ehk sealt on võimalik osta enda nõusse lahtist šampooni, mis tuleb poe omast poole odavam.Aitäh, et see võimalus olemas on.Kuna ma pesen sellega ka koeravillasid, siis kulub teist mehemoodi :)

Landseeri ja samojeedi lõngad

2011-11-28T20:22:00.001+02:00

Need kaks lõnga on mõeldud sõrmkinnastele.Ma küll ei tea,kui palju ühed asised sõrmkindad lõngakulu võtavad, aga peaks jaguma.Heledamal on kedratud sisse landseeri ja angoorat.Tumedamal on sees leonberger, must peenvill ja mitu koeravilla veel .

Ja siin on üks vana "sõber" tagasi, landseeri tõugu, kahjuks on mul nimi peast lennanud.Esimene villakott sellelt koeralt oli titevill ja vaimustavalt pehme.Mõtlesin , et ahah, tievillad ju teadagi pehmikud, aga võta näpust.Ka nüüdseks täiskavanud koera vill on ikka veel pehme :).Jääb vaid järjekordselt tõdeda, et ka tõusiselt on villad erinevad, tõunimetus annab vaid ettekujutuse , lõplik tõde selgub aga näppupidi villakotis.Landseeri villale aga ei suuda ka rohke töö järjekorra puhul ei öelda.
Nendest vihtidest ja komandast kerad lõngdest peaksin kuduma kolmed kindad.Õnnetuseks on mind tabanud totaalne loominguline kriis, kui kellegil hea idee, andke tuld.Praegu veeretan vardaid , teen proovilappe ja muudkui harutan...

Ja siin on veel üks minu lemmikutest samojeedi vill.Hetkel on tegemisel kahe erineva samojeedi villast lõngad, õnneks ei pea kuduma .:)

Ja siin need lõngad kõik koos.Osa samojjedi juba kodus lõngana tagasi :)

X 4

2011-11-28T17:04:00.000+02:00

...umbes sarnaseid :)Ei hakanud neid pontsusid kõiki tuppa tooma, sest ilma korvita seda ei tee.Isegi korviga on oht, et mõni tont kalpsab välja ja otsi seal pimedas seda musta kogu.Konkreetne isend on isane (nii pisike, kui see tillu seal tuvastatav oli), sündinud 13 oktoober.Kas ülejäänud kolm on õed või vennad, seda hetkel ei tea, kui pügamiseks läheb, saame selgust.Emaks on Mau, kes mõjub oma valge kasukaga kuidagi "valesti" selle mustade pallikeste kõrval.Aga sugulasi ei valita, onju.Selline kõrvad pea ligi poos on neile vägagi omane, andmaks märku, et loom ei tunne ennast turvaliselt ja hirm on naha vahel.Aga kaks minutit ja siis .....heihopsti minema.Kass Peedu tegi ka pildistamise ajal seatembu ja hüppas väikse küüliku poole, eks tal omad hirmud, pole siia tuppa rohkem loomi ju vaja ...konkurents.See nelik on viimane sellel aastal sündinud pesakond.Aitab ehk ka, farm hakkab täis saama :)

Tšordi, Muki ja Müraka villast lõng:)

2011-11-25T20:56:00.001+02:00

Omanikule siis ikka tuntud koeravilla lõng :).Tegu oli hundikoeralaadse villaga, mis minul alati juba ette tekitab pika eelarvamuse, et kas ikka tuleb ka hea lõng välja.Ega seda enne ei teagi, kui vill on kraasisist läbi lastud ja esimesed tõmbed vokil ka kedratud.Lõplik nägemus aga tekib peale korrutamist ja lõnga pesu ning kuivamist.Sellel villal olid sees mõnusalt tutsakad kollast, halli ja lausa musta tooni, katsusin nad ka lõngas edasi anda.

Müügis olevad kudumid ja lõngad.

2011-11-25T19:29:00.004+02:00

1. Tegin kirjuna kedratud 85 % koeravilla sisaldusega vokilõngaga, kaal 63 grammi, 80 meetrit ja hind 10 eur.Kui kellegil soovi, andke teada.MÜÜDUD.

2.Koeravillased kindad, leonbergeri villast.Vokilõng ja käsitsi kootud.Umbes nr. 9 suurusele käele.
Hind 26 eur MÜÜDUD

3.Koeravillased kindad, leonbergeri villast, suurusele nr .7, vokilõng ja käsitsi kootud.Hind 26 eur MÜÜDUD

4. Koeravillast kätised, vabriku ja vokilõng, käsitsi kootud, suurusele nr. 9, hind 20 eur

5. Koeravillast kätised, vokilõng ja käsitsi kootud, ei ole nii karvased, on õhemad, suurusele nr. 7.Hind 20 eur

6. Koeravillased kätised, vabriku ja vokilõng, karvased, soojad, sobivad igale mõõdule.Hind 20 eur

7. peevillasest vokilõngast kätised, õhemad.Sobivad nr. 9 käele, hind 20 eur

8. Koeravillast kätised, vokilõng ja käsitsi kootud, paksemad, soojad ja karvased, sobivad käele nr. 9

9. Titepapud, nii koeravillased kui angooravillased, vokilõngast ja käsitis kootud, hind 15 eur

10. Koeravillane kaelusall, vokilõng ja käsitsi kootud, hind 22 eur

11. Koeravillased mütsid, vokilõng ja käsitsi kootud.Kõigil hond 26 eur.Soovitan kindlasti enne ostmist proovida.

Saadan ka postiga ostjale, proovimise ja käega katsumise võimalus on Tallinnas samuti olemas, selleks palun eelnevalt telefoni teel aeg kokku leppida.Airi ja 56501119

Talve ootuses

2011-11-22T21:32:00.000+02:00

Igavad on need ilma piltideta postitused, aga, pika vedruga nagu ma olen, siis ei ole saanud mahti tegeleda sellise maise asjaga, nagu info kogumisega fotoaparaatidest.Võhikuna umbropsu ka ei julge osta.Oh.tühisest asjast selline peavalu, eksole.Varjant oleks mitte postitada, aga siis potsatavd minu meilboksi urisevad kirjad, et ...mitte midagi pole lugeda ....ja eriti läks hinge ühe inimese ütlus, et kui ta enne luges esimesena hommikukohvi kõrvale Delfit, siis nüüd minu blogi.Taevas, mis saab veel armsam olla, kui keegi viitsib seda heietamist siin lugeda.:)
Meil ei ole talve lõhna veel õues tunda, sain isegi krabinal maja ja lauda aknad pestud, sügis oli nii soe ja kärbsed ei mõelnudki magama jääda vaid sit...sid usinalt akenedele hilissügiseni välja.Jube, vaikselt tekkis endale juba aknast välja vaadatrs kärbse moodi nägemine, kus pilti näed täpikestena. Vanasti ostsin akende pesuvahendi, aga aknad jäid ikka mõnest kohast triibulised.Nüüd pesen autoakna pesuvedelikuga ja kärab küll.Odavam ka.Suvel ajasin kogemata garaazis kanistrid segamini ja lahmasin aknale vahaga šampooni...loll pea on kerele nuhtluseks ja see paganama aken jäigi nagu suitsuklaas.Peale kolmandat korda pesu jätsin rahule, et lootusetu üritus.Õnneks läks see aken nüüd, sügisel siiski kahe pesuga läbipaistvaks.Ma vahel kohe oskan.:)
Ilmad selliseks vastikult niiskeks juba muutunud ja see toob soovi ennast millegi mõnusaga hellitada.Sokkide kudumiseni ma jõudnud pole, avastasin riiulist hoopis piparmündi tee, küll see tegi seest mõnusalt soojaks.Kuna ma olen jube magusa sööja, siis tegin nädalavahetusel jälle küpsetorti, kuhu läks vaheldumisi alla hapukoor, keskele kohupiim ja peale vahukoor, šokolaadi asemele aga sulatasin Pralinee kommi...mm, kui hea tuli.Ja kuum tee ka juurde.
Täna pügasin neli küülikut, kaks valget ja kaks beezi.Nendel beezidel on kummaline see vill, naha ligi on valge, siis hallikas ja siis beez, nagu kapsaussid triibulised.Olen vaikselt õppinud ka nägu pügama ja nüüd näevad peale pügamist päris kenakesed välja.Õmblesin endale ka pügamise põlle, sellise libeda, muidu meenutasin peale pügamist lumeinimest.
Väiksed mustad tolvanid(viimase pesakonna mustad angoora pojad) on mul eriliselt julged, hüppavad nagu lendoaravad riiuli pealt alla.Hakkasin eile vaatama, et kui vanad nad mul siis õige on ja kirjas oli, et 13. september.Ehmatasin päris ära, sest kasvult väiksed ja lühikese villaga, no ei saa kuidagi olla 2 kuused...kontrollisin uuesti üle ja siis selgus, et see oli ikka paaritskuupäev.Ma jõudsin juba mõelda, et ma nüüd nii valesti olen teinud.
Jassu on leidnud kuskilt koera odööri, ehk mõnusa raipe ja ennast ära lõhnastanud.Kust ta neid küll leiab, ei tea, aga pessu see koer igatahes läks.Föönitasin ta kuivaks aga õue ei julgenud järgmisel päeval pikalt jätta.
Muidu aga ootan , et külmaks läheks ja lund hakkaks sadama.Paneks suusad alla ja läheks lumisesse metsa suusatama...või ketrama :)

Seda, et ...10 detsembril on...

2011-11-21T16:22:00.001+02:00

"Sõida maale"-mina koos angoora küülikute ning koeravillaga ...ehk kui inimene ei oska EI öelda :))

Lambakaamera

2011-11-19T14:35:00.000+02:00

...on jälle laudas näitamas.:) Parool sama, ikka lammas ja kohe logida sisse.

Koeravillased lõngad

2011-11-18T19:52:00.000+02:00

Ääretult viletsad need pildid on, aga midagi pole praegu teha.Võtke või jätke.

Täna läksid kaks vihti koeralõnga põlvesoojendajaks, minu head soovid sinna sisse kedratud, pilte ei jõudnudki teha.

Kätistele mõeldes on valmis kaks lõnga, üks kirju, koeravilla ja angoora kirju ja teine hall collie villast

Üks mustast koeravillast müts, valgete angoora tupsudega, ühele armsale inimesele :)

Ja üks koeravilla/angoora triibuline ühekordne lõng, mis on mõeldud koos maavillaselõngaga sokile soojenduslõngana kaasa kudumiseks.

Grum kasvamas

2011-11-14T13:02:00.002+02:00

Grum muutub iga päeva aina atraktiivsemaks.Kummalist värvi on see vill, siin pildi peal tundub, nagu oleks tegemist halli tooniga, teises valguses aga näib vill lausa sinakas.Kuna ta on hetkel ainuke suurem hall jänku, emane veel ka, siis ikka kipun teda millegi maitsva palakesega hellitama.Esikäpad on tal üdini karvased, ilmselt annab ema seda karvasust käppadele.Neid puhhvis käpakesi on muidugi armas vaadata, aga kui hakata villa pügama, siis on jällegi need siledama ja vähema karvadega küülikud oluliselt mugavamad.Sest käppade pealt tuleva villaga pole muud teha, kui viltida.Siin Grum natuke sinisem

Asi, milleni ma mitte kuidagi ei suuda jõuda, aga mida peaks ilmselt ikkagi kätte võtma, on viltimine.Või mine tea, mul hakkab farmis beebi BUUM läbi saama ja ka 2 sordi villa hakkab vaikselt ehk koguseliselt maha käima. Võibolla koon selle villa sokkideks, sest mind on õnnistatud külmade konnajalgadega ja ei ole midagi paremat, kui angooravillast sokk jalas, et jalad lõpetaks külmetamise.Koeravilla sokid ei saa ligidalegi :).Viltimise koha pealt on mõned mõtted isegi liikunud, mida teha...
Tänu mardilaadale nägin õhtuti küülikuid vaid vilksamisi ja lausa uskumatu, kui kiiresti need väiksed reod võivad kasvada.Eile tõstsin nad järjekordselt heina sõimest välja ja nad on kohe tuntavalt raskemad.Mul on hetkel 4 musta silmatera, kuna teisi pisikesi pole, siis saavad nemad suure osa tähelepanut endale.Ja muidugi ka sellepärast, et nad mustad on.Kuna mul veel kolm beezi ka kasvab, siis ükskord, kui sealt ketrusvilla hakkab saama, läheb põnevaks kirjuks lõnga tegemiseks.
Eile istusin mõnuga voki taha ja ketrasin ja ketrasin...küll oli hea :).Tundub nii, et tuleb väga soe talv, seda siis mitte tänu kliima soojenemisele, vaid sellele hunnikule koeravillale, mis mind nurgas ootab :).Eile vaatasin huvi pärast, et millal ma koeravilla ketrama hakkasin ja detsembris täitub ametlikult 3 aastat.Polegi nii vähe.
Panen siia ka pildi minu uuest "tootest, ehk koeravillast käevõru, hea nii väsinud kui haigele randmele.Mardilaadal oli ümber käe ja küll oli palav :)

Läbi see maraton.

2011-11-12T22:13:00.001+02:00

Sellise sõnaga julgeks ma seda kolme päeva kokku võtta küll.Raske, pikad päevad jalgade peal seismist ja häälepaeltele kolmekordne koormus. Aga see meeldivate emotsioonide meeletu koorem, tagasiside, kõik need sõbrad, tuttavad ja "villased" kollegid ..see väärib seda kolme hullumeelset päeva.
Siit siis minu palavad tervitused Liisile, kelle nägu ma polnud enne näinud ja nüüd pean ta oma fantaasias mõeldud näo asemel ümber kujundama, Julikale toe ja heade soovide eest, Lahemaalammaste vahvale perele,Maavillastele, kelle meriino lammaste villa sai lõpuks oma silmaga näha ja mille kõrval tundub minu peenvillane palgina :)), neile minu blogi lugejatele, kes terekäe pihku pistsid, ühele eriti vahvale inimesele, kes minu ja veel ühe inimese pärast laadale tuli, neile "koeravilla" inimestele,kõigile Teile, kelle silmad meie boksis särasid ja loomulikult Monika &Co-le (meie müügiboksi partnereile), ühesõnaga AITÄH teile kõigile!
ps.Mul oli kaasas üks lubatud väike kingitus, kellegile...mustrimaailma foorumist.Kas see inimene ei käinud, või ei tuvastanud mina...aga pakkumine on endiselt jõus, anna endast märku palun...:)

Mardilaat

2011-11-04T21:12:00.000+02:00

Sellise lipu alt leiab minu koos sõber Monikaga sealt suurest laadahallist üles.Mis seekord laada müügikotis on, see jäägu üllatuseks, ehk kes tuleb kohale see ka näeb.Sosistades lisan, et vokilõngasid on palju, esimest korda tulevad ka 100 % angoora villased lõngad müüki jne.Tere tulemast uued ja vanad kliendid, sõbrad ja tuttavad ja muidu untsakad! Kohtumiseni.

Küülikute näitusele!

2011-10-21T14:25:00.000+03:00

Igati teavitamist väärt üritus.Kui omal küülikut pole, siis äkki seal neid vaadates tuleb ka sinu koju mõni vahva küülik?

Sügisele joon alla

2011-10-14T13:28:00.000+03:00

Sügisesed tööd hakkavad saama lõpusirgele.Kartul on üleval , söödapeet ja porgand samuti.Lambad pügatud ja pesitsevad juba uues laudas.Vahel lihtsalt tuleb julgeda unistada ja nii saavadki uskumatuna tunduvad unistused ka tõeks.Ehk lambad uues laudas ja küülikud mahuvad ka kenasti vanasse lauta talvituma.

Väiksed talled aga kasvavad usinasti suurteks lammasteks, pildil noor pruun peenvillakas peale pügamist

Peenvillane enne pügamist:

GRUM

2011-09-20T17:07:00.002+03:00

GRUM , meie must emane, koos õdede vendadega.Pildilt paistab küll nagu jaanalinnu sulgedega kompositsioon:

Ja GRUM kivile poseerima panduna:
(sündinud juunis).Korra juba pügatud.

Milo

2011-09-11T10:35:00.000+03:00

Milo päev enne pügamist.Jõudis ennast pildi tegemise ajaks mõnusalt prahiseks möllata ja männi okaski jäi käpa karvade sisse kinni.Vanapoiss on kasvanud juba päris mehe mõõtu :).Kui ma enne võtsin suunaks vaid valge küülikute farmi ja beez sai võetud vaid silmailuks, siis ...vahel tuleb ka omaenda sõnu süüa(olgu nad kibedad).Tänaseks on mul 5 värvilist ja eile paaritasin hukkunud pesakonna asemele veel ühe kirju paarituse.Miks, sest see kirju lõng jääb lihtsalt nii hingematvalt ilus ja kuna vabriku kedrus on nagunii meiesuguguste alles 5 euroopa rikkama riigi suunas sammujatele paras hinnakirves, siis pole vahet.Selle ketrushinnaga võib vabalt ka käsitis teha.:)Mitte küll kõike, aga osa kindlasti.

Uue lauda ristsed.

2011-09-06T20:48:00.002+03:00

Paar aastat tagasi , kui lõpetasin hobuste pidamise, ohkasin kergendatult, sest koormus läks liiaks.Nii vabanes ka päris suur laudapind ja lambad lõid mul suure platsi peal tantsu.Aga loll pea pidi olema kerele nuhtluseks ja seda ta tõesti on, sest ega ma pikalt sellist suvitaja ja murede vaest elu, koos lammastega tunda ei saanud.Nii jõudiski sel sügisel kätte see moment, kus küülikud hõivavad suure osa laudast ja lambad pole nõus väljas elama.Tänaseks on siis valatud lambalauda põrand, seina karkass on püsti ja sarikad ka peal.Ootame plekki ja katusele vaja minevaid laudu.Nagu Tallinna linn, see meie loomapidamine, mis mitte valmis ei saa.Loodetavasti ei tule oktoobris lund :P

Pühapäev

2011-09-04T19:26:00.001+03:00

Täna võtsin puurist välja ja viisin jalutama Nectari.Sel suvel tõi ta kahe pesakonna poegasid ja selleks aastaks aitab küll.Mammi ise on kõvasti kaalus juurde võtnud, niiet tegu oli teda puurist kättesaamisega.

Ja Babe viisin samuti tuulutama.Kahjuks kõiki korraga välja ei saa visata, säästaks kõvasti aega, aga ei taha seda soodomat ja kommorat ette kujutada.Puuride puhastamise ajal nagunii jätan alumised uksed hetkeks lahti, mida siis ka ruttu kasutatakse koibade sirutamiseks.
Ja tagant vaates :):

Grum on muutunud värvi poolest selliseks :

Pildilt ehk polegi nii aru saada, aga see hall on hästi põnev toon.Ja kedratuna veel beeziga kokku jääb imelahe.Mul neist tittedest vaikselt juba siiber, aga mõte liigub sinna, et peaks veel ühe kirju pesakonna tegema.Grum on aga väike ülbus, ei karda, ripub üle puuri serva uksest välja ja on muidu lahe küülik.:)
Teised kirjud ka:

Sügis aga koputab uksele, kartulipealsed on faktiliselt kadunud, ehk nädal, teine veel ja peab hakkama selga harjutama.Üldiselt pole oma põllu peal kartulivõtul hädagi, ilmselt on liiga selgelt meeles kooli aja pikad kolhoosi kartulivaod, kus põllul nagu lõppu ei tundunud olevatki.Mida kiiremini said oma väljamõõdetud jupi võetud, seda kauem said puhata, kokkuvõttes aga tehti lihtsalt hullu moodi tempot, sest eks teisedki rabasid puhkamise nimel.Kodus õnneks seda muret pole.Võta või neljakäpakil.
Maapirn on sellel aastal kasvanud jubee pikaks, tegelikult lausa üle pea.Mulle hirmsasti meeldib see taim, nii maapealne osa, mis annab väga dekoratiivse rohelise massi ilusad kollased õied, kui ka maa-alused mügulad.Varred oled söötnud septembri keskpaigast lammastele, söövad väga hea meelega ja nii ei jää ka koledaid pruune varretüükaid talveks püsti.

Täna koristasin keldrit, piinlik küll, õige perenaine teeb seda kevadel, aga noh, ei olnud kuidagi keldrituju.Tänane õhusoe aga soosis keldris toimetamist.
Lammastest nii palju, et kolmapäeval käis vetarst maedi-visana proove võtmas.Lambad olid aetud väiksesesse aedikusse ja kaer tegi oma töö, ning 99 % saime kenasti kätte.Aga...maalammas, va nugis, no küll võib üks loom kaval olla.Meie sahmerdamiset eemalt jälgiseds, sai ta ilmselt aru, et jama on see värk ja targem on eemale hoida.Pealegi on ta suvega oma nahavahe umbselt täis söönud ja ei tunne põletavat vajadust ka kaera järgi.Loomaarstki irvitas, et vahi, kus piidleb.Seekord läks aga siiski 1 :0 meie kasuks ja kätte me ta reo saime.Väikse kavalusega muidugi.Täna oli vaja aga kätte saada üks valge vana peenvillane, sest loom lonkab silmnähtavalt.Kohati käis lausa põlvili.Kuna jäär on karjas, siis esimene mõte oli, et uttedele on selline "sõit" sisse löödud, et mammi lonkama võtnud, aga vaevalt.Sõra ots oli natuke murdunud, tegime maniküüri, aga tal on siiski midagi muud viga.Mis, ei tea.Peab uurima hakkama, kui ei parane .Kinnivõtmise protseduur ei läinud sugugi nii libedalt, kuna me neid viimasel ajal oleme kodruvalt taga ajanud, siis enam nii lihtsalt lammast kätte ei saa, et kargad kümne küünega turja kinni.Parajaks elajaks on nad ka kasvanud ja tundub nii, et kaaluvahekord hakkab kalduma lammaste kasuks. Hüppasin küll nagu välk lambale kaela aga tulutult.Saime nad lõpuks varjualusesse kinni, kus lisaks uttedele oli ka jäär seal.Läksin siis utele järgi, silmanurgast jäära vaadates.Õnneks oli viimane kerges šokis ja solvunud, ning ei üritanud midagi siivutut.Kargasin siis jälle lambale selga ja ...käisin känts märja sõnniku sisse kummuli.Pagan.Ma ei teagi, mis mind rohkem vihastas, kas määrdunud riided, või abikaasa ohjeldamatu pisarateni naer.See viimane vist ikkagi.Peaks tegema sellise pika kõvera varrega lambapüüdmise konksu.Nagu vanadel maalidel karjustel käes.Ma arvan, et see pole neil mitte butafooria, vaid täiesti toimiv tööriist.
Täna mõtlesin, et pühapäev on...et päev, kus tööd ei tehta. Võiks ju vedeleda ka, aga jumal unustas loomadele öelda, et 7 päeval ei sööda.
Gotlandi ja peenvillase ristandjäär näeb välja selline :

Vill hakkab selja pealt mõnest kohast vildistuma.Selle aasta jäärapuksid on üllatavalt julged, kuna pean läbi nende aia kartulimaale kulgema, siis peavad simad ka selja taga olema, et keegi kannapeale ei astuks :)

Angoora vokilõngad, koera ja angooravillast komplekt.

2011-08-31T12:04:00.001+03:00

Kuidas see oligi, et "annad näpu, võetakse käsi" :) Selgituseks, telliti minu käest sall, pehme ja karvane sall , mis nägi valmis tehtuna välja selline :

Aga nagu ma kõigile olen rääkinud, siis üks ei taha jääda teiseta ja lõpuks on ikka käes see moment, kus tekib vajadus samasuguse mütsi või kinnaste järele :) .Vokilõngadega on aga see konks, et komplekti minevatele kudumitele peaks tegema lõnga suhteliselt järjest, et püsiks meeles villad, mis sinna sisse on läinud ja muud väiksed nüansid.Õnneks oli mul kraasitud seda salli villa rohkem ja tulemus jäi sarnane.Küll aga maadlesin mustriga, sest sallile sai auguga mustrer, mida aga ei taha kasutada kinnaste ja mütsi puhul, kui soovisk on soe ja tuult pidav müts.Proovisin seda ja teistpidi ja ega ma muud targemat osanudki välja mõelda, kui see, mis üleltoodud pildil näha.Komlekt ise jäi erakordselt mõnusalt pehme ja karvane ka(mis järjekordselt pildilt pole hoomatav :P).
Enne sallitegu sain just hoo sisse angoora villa ketramisega, seda enam, kui selgus, et Eestis seda vabrikus kedrata ei saa.Välismaal ketramiseks pole mul veel piisavat kogust ja kui aus olla, ka aega seda uurida.Pean oma kange puukeelega enne märksõnad välja kirjutama, kui suudan enda jutu kellegile võõras keeles arusaadavaks teha.
Aga siin ta on, 100 % angoora vokilõng

Kui nüüd keegi itsitab pihku, et miks nii vähe, siis tehke järgi :))),ütlen ausalt, ma pole päris algaja aga midagi meeldivat, peale lõpptulemuse, selles puhta angoora ketramises pole .:)))

Ja et ennast lohutada, tegin vigurketramist Kabalast saadud villaheide ja koeravillaga.Vot see oli teraapia.Kuigi esimene viht kõlbab sokikannaks ja teisest ehk annab midagi sehkendada.Aga eks osa asju peabi "aia taha" minema.Kui muud targemaks ei saanud, selle heide ketramisega, siis seda küll, et villal ja villal on vahe, nagu siga ja kägu.Vahel lausa peab käega ka karedat villa saama katsuda, et tuletada endale meelde, millise luksuse sees ma ise igapäevaselt toimetan :).ja miks ma villalambaid pean :)

Hüvasti !

2011-08-29T22:12:00.001+03:00

Hüvasti jätsin ma täna oma parima sõbraga, vana gotlandi utega.Õnneks siiski mitte halvas mõttes, vaid Muti leidis uue kodu kenade noorte inimeste juures.Lisaks lammastele on seal veel kaks raskeveo hobust seltsiks ja väike plikatirts, kellega Muti juba tutvust sobitas.Kõike head, sõbrake.:)
Ja eelmise lambateema kustustasin kogemata ära, sorry.Ma vahel kohe oskan .
Mul oleks nagu kaduneljapäevane nädal, hommikul olid paaripäevased angoora pojad puuris laiali , kaks juba surnud ja kolmas külm, eluvaim oli sees, soendasin ta üles, aga õhtuks ikkagi ei vedanud välja .

Lasteaed augustis

2011-08-24T21:17:00.000+03:00

Meie kõige nooremad, 6 õde-venda on allkorrusel :)

Ei hakka ema nime panema, võin peast eksida...aga vist oli kolm poissi aj üks tüdruk

Natuke arglikum pesakond, emaks Babe

Meie kirju pesakond

Silvia omad

Kolisin kogu lasteaia õue puuridesse, saavad päikest ja värsket õhku nautida.Omal on ka mugavam neid talitada, kui kõik koos on.Üks pesakond on vanuselt teistest noorem, ülejäänud päevaste vahedega.

Täna hommikul lippas veel üks küülik mööda puuri ringi, heinatuust hambus...ma juba kaotasin lootuse, et pesaehitamiseks läheb :)

Kuidas lambakoerast sai koer-lammas

2011-08-22T19:23:00.003+03:00

Nagu sa valvsuse kaotad ja hellitad põhjendamatut lootust, et sul keegi kodustest elukatest vilti ei lähe, nii keegi ikka suudab ennast "ära sättida".Seekord tegi seda siis Jassu.Poleksi muidu aru saanud, kui Jassu poleks laupäeval läinud järjekordselt küla peale hängima .Ja et mitte meile vahele jääda, valis ta tee mööda sopast kraavi põhja...Koju jõudes oli koeral nägu naeratamas peas, umbes nagu alkohoolikul, kes oli oma kauaoodatud lonksu peaparandust kätte saanud.Olgu märgitud, et küla peal ei käi ta mitte teisi koeri vaatamas, vaid suhtlemas looduse krooniga, ehk inimesega.Kuna ta suve alguses pidi äärepealt juba naabrite juurde kolima, kellel oli ilmselget selle üle vaid heameel, aga mina tõin kasvava jäjekindlusega ta koju tagasikuniks....naabrid võtsid omale uue koera.Seal enam meie Jassu ei käi.Kus käib, pole veel päris kindel.
Kahjuks ei teinud sellest mudaelukast pilti, aga muljetavaldav ta oli.Pesime koera puhtaks ja siis selguski, et käppadel olid üüratud salakavalad pultsakad,millede lahti kammimise kohta oli Jassul vägagi öelda.Ei jäänudki muud üle, kui käärid kätte ja maha.Koera kobades leidsin ka saba juurika keskelt ühe "kilbi", mis sai samuti eemaldatud.Aga naljakaks sellest hetkeks läkski, sest koos sabapultsakaga oleks ma nagu pool koera aju välja lõiganud.Jassu vedas saba ühele poole viltu ja enam ei suutnud sirgelt käia.Läks ja istus.Täna harjutasime nn. uuesti kõndimist ja seda siis nahkrihma abil.Peksa ei andnud, piisab kui keerutada rihma peakohal ja loom läheb lausa pööraseks ja hakkab inimlikke hääli tegema.Aga tänu sellele läks saba meelest.
Kleidiga koer-

Ah ma ei vaata, et sa rihma võtsid...

Ei , see rihm on ikka hea asi...

Ja veel kord ...

Nüüd ma enam ei viitsi

Üks komme on tal veel juurde tekkinud.Kunagi jooksis selline kultussari nagu "Tuvikesed" ja seal võttis koer pereisa õla pealt dollari.Odavalt pääses, sest meil on keegi jätnud diivani ja seina vahele sellise meetrise käigutee, ei tea milleks ja ei vii kuhugi, Jassu on aga selle ruumi head küljed endale omakasuks pööranud ja norib võileiba.Nina tuleb kõrva juurde ja kõige pealt ohatakse kergelt.Kui sa aru ei taha saada, siis ohatakse juba raskemalt.Kangekaelselt ei anna tükki, siis tuleb sealt juba viimase korina moodi häält.Ja kui sa ikka veel kiusad vaest looma, siis tonksatakse väga konkreetselt ninaga vastu kukalt.Tõsine kaalujälgija koer, kui pool võileibadest läheb "vasakule".Nuta või naera, pigem ikka ajab naerma :)

Mustsõstra mahl

2011-08-21T14:02:00.000+03:00

Nende mahladega on nagu on...ma olen vaadanud, et õunamahla tarbitakse meil ühel aastal ohtralt ja siis läheb paar aastat mööda, kus pole teda üldse mõtet sisse teha, sest mitte keegi ei joo(ilmselt magu taastub sellest hullust happest) :).Õunamahla julgeks soovitada segada pirnimahlaga, vahekorras 70 /30, või siis maitse järgi, pirn muudab käreda õuna maitse leebemaks ja ka suhrut pole vaja lisada.Paljas pirnimahl jälle ei ole midagi erilist.
Kuna meil keldris on riiulid moosipurkide all lookas, lapsed on kasvanud moosi east välja, siis mõtlesin, et minust need mustad sõstrad sinna põõsa külge sel aastal jäävad.Esiteks selle pärast, et keegi moosi ei söö, teiseks on suhkru hind kosmiline, kolmandaks oleks teinud küll mustsõstra mahla, aga kuna me puid peame ostma, siis läheb see mahla aurutamine lõpuks kallimaks, kui asi väärt.Aga, hea tuttava soovitusel, korjasin marjad ära ja keetsin mahlaks.Vesi keema (kuni 0,5 l (1 kg marjade kohta), siis marjad sisse ja keeta 20 minutit, nõrutada ja mahl uuesti keema.Siia alles ka suhkur 1 liitri mahla kohta 200-400 grammi.Ja tulemus on igati väärt pudelisse ajamist.Üha kallinevad ajas üks odavam varjant mahla tegemisel.

Angoora ja koeravillane sall

2011-08-18T21:04:00.001+03:00

Tellimuseks oli pehme soe sall. Nii ketrasingi koeravillase kirju lõnga ja puhta angoora lõnga.Kahju, et seda pehmust ei saa pildiga edasi anda,aga pehme , kerge ja soe ta on.Karvaseks peab uus omanik ta ise sisse kandama :).Sall tuli välja selline, et ulatab kenasti ka ümber kaela keerata:

Lisan siia mustri skeemi,mille nimeks on vana kilt

Titevillad

2011-08-17T21:00:00.004+03:00

Täna said oma kasukast lahti: Navigator, Susa, Lõvi Süda, Spica, Ziroco, Alfa, Jesper, Jete (suur tänu kõigile, kes nimesid lahkelt pakkusid).Monika saab mustale ristiemaks ja nimeks paneme GRUM-

Musta vill oli vägagi intrigeeriv, pool must, pool hall, selline põnev toon.Beez jänks enne pügamist-

Beez ja must titevill

Kui kellegil huvi, siis viltimise jaoks on võimalik osta puhast angoora villa.Enamus valget, aga ka need beezi ja musta saab osta.Kertuseks see ei sobi.

Gotlandi utt müüa.

2011-08-17T11:45:00.003+03:00

UTEKE MÜÜDUD.

Pika mõtlemise peale , jõudsin raskele otsusele, et otsin uut kodu puhtatõulisele gotlandi utele. Kuna ma ei vildi ja lõngaks on ta üksiku lambana vaid käsikedruse lõng, sest teised lambad on kas valged või pruunid, siis pean õigemaks talle uut kodu otsida.Lammas ise on erakordselt hea ema, toonud vaid kaksikuid tallesid, pole vajanud sünnitusabi ja talled kõik kenasti üles kasvatanud.Reageerib ka kutsumisel enda nimele.Ääretult rahulik, stabiilse närvikavaga elukas.Hind on odavam, kuna tegu vanema loomaga.M 1 staatus.Küsi rohkem tel. 56501119
Eile tormasime töölt varem koju, sest ädalast niidetud hein sai juba korra üleeile väikse sahmaka vihma ja kui nüüd eile ka pole saanud pakitud, siis oleks asi jamaks läinud.Pidasime plaani, et mis oleks kui teeks selle õige heina tegemise tunde kättesaamiseks heina üldse käsitsi ära, aga peale kaarutamist jõudis kohale tõdemus, et niita sai "vaba lennuga" ja see kogus, mis maas korjamist ootas, pole sugugi nii väike.Pealegi hakkas taevas peale 30 kraadist kuuma koletu kiirusega mustaks tõmbuma.Ja tund aega peale pressimist sadaski rõõmsalt vihma.Aga hein ise oli kerge hallika tooniga, õnneks mitte must ja puhas lehehein(võilille, keraheina ja timutileht).Pakke tuli üle 100 ja nüüd vist aitab küll sellest heinateost.Augustis heina tegemine on üks raske ettevõtmine, kuna kaste on nii pikalt maas ja sajab ka kole tiheda intervalliga :)
Eile käis ka üks küülikupoiss teenusena pügamisel, jessuke, kui naljakad on need lemmikud.Nagu väike Karlsson, mees parimais aastais ja parajalt paks, vedeles mu mõnuga selili, tagajalad röötsakil, kuni me pusad maha lõikasime.:d

Nimepaneku päev.

2011-08-14T21:43:00.000+03:00

Kätte on jõudnud küülikumajapidamises see aeg, kus need väiksed karvapallid tulevad kõik koos esimest korda pügamisele.Need viimati sündinud.Inimene ei õpi ju, et paaritaks mingi vahega...ikka korraga.Oleks siis, et ainult pügamine, igaühele on vaja nimi mõelda, eraldi kaart teha ja kuskile emast ka eraldi elama paigutada.Esialgu küll koos õdede ja vendadega, et šokk väiksem.
Ühesõnaga, istun toksin arvutis, käed on hullult lõhki, aga seitse sai neid täna pügatud ja nimed pandud-Capella, Hamal, Dhur, Bellatrix, Nashira, Ninak,Nekkar.Hädasti oleks vaja olnud veel 10 nele nimi ja pügamine täna teha, aga kuna nädalavahetus möödus pulmatralli tähe all, siis jääb see töö järgmisse nädalasse.
Ei hakanud poegi ka eraldi pildistama, sest vahet nagu polegi, võõra silma jaoks vähemalt mitte, seega piisab ühest iludusest küll.Rahul ma kasvatajana olen, sest kaal on kena ja vill läheb aina paremaks.

Angoora lõng ja ühteteist veel

2011-08-12T21:31:00.000+03:00

Olen kedranud õhtuti 100 % angoora lõnga ja hakkab vaikselt asi käppa ka tulema.Pruun on sallile mõeldud koera-angoora-pruuni villane lõng.
Ühed samojeedi koeravillased kätised.Nendega läks pahasti, sest lõnga tuli puudu, ketrasin juurde, et teha kindad valmis, kuid värvierinevus oli liiga silmatorkav ja nii harutasin kindad kätisteks.

Üks koeravillane müts, vahele kootud pruuni peenvillast lõnga ja triibuti siis kirju koeravilla vokilõng.

Üks hall müts, mille juurde on ka kätised samast lõngast kootud, aga need veel kuivavad.Lõng on kedratud keeshondi ja tiibetlase koeravillast ja natuke maalammast juures.

Heinategu

2011-08-12T15:00:00.015+03:00

...ei saa kuidagi pidama .Kuna ma kevadel viisin paar koormat heina võsa alla, siis mehed hakkasid mind juba suvel survestama, et kas ma müün üleliigse heina enne sügist maha, vean iseseisvalt kevadel välja või söön koos küülikutega talvel ise heina, ühesõnaga, olgu midagi ette võetud.Eks ta omast kohast ole õige, aga tulihingelise loomapidajana on mul kiiks sees, et alati on seda heina vähe ja ÄKKI ikkagi tuleb kevadel puudus, kuigi terve mõistus ütleb, et üsna suure tõenosusega ei ole küülik võimeline 3 tonni heina ühe talve jooksul ära sööma.Nii läksi pakiheina kuulutus mõnda kohta üles ja tulemuseks on nüüd pooltühi küün, priskem rahakott ja ostja oleks veel 300 pakile ja 13 tonnile heinale.Viimast soovi ma ei püüagi aidata, sest see pole enam võimalik, küll aga niitsime eile maha pikaks kasvanud ädala, ehk õnnestub siis ädalaheina teha.Kuna mul on lammaste põhikarja vanus kukkunud jälle sinna 0,6 eluu kanti ja talvel on laudas enamik noored lambasihvrid, siis neile oleks vägagi mokkamööda just peenest lehtededest koosnev hein.Ka noori küülikuid on laudas palju, sobiks see neilegi.Ilmajaam lubab küll hoovihmasid, aga samas ka 28 kraadist kuuma, mis oleks väga vajalik, et saada see paduroheline niide kuivaks.pakkima me ei hakkagi, vaid mõtlesime lahtise heinna ta sisse vedada.Pole enne eriti ädalast heina teinud, loodetavasti on selle heina toiteväärtusega lood head.Kummaline, aga heinategu on üks vahva tegevuses, ehk ma teeks seda võimalusel kohe aastaringi :D
Eile honmmikul olid viimase pesakonna pojad esimest korda pesast väljas ja vaarusid üle terve puuri ema taga ajades ringi.Kuna ma tervislikel põhjustel enne pesas poegi lugemas ei käinud, siis nüüd oli hea võimalus ja tulemuseks sain 8 valget küülikut.Kummaline, kuidas mõnel emal üle 4-5 poja ei sünnigi ja mõni teine jälla alle 5 ei võtagi asja ette.Ootan veel kahe ema "tulemusi", kas läheb poegimiseks, või mitte.See peaks kuu lõpupoole selguma.
Meie kassil on ka sügisene saagikorjamise aeg kätte jõudnud ja kole tiheda intervalliga leian ma hommikuti pidusöögi jäänukeid, ehk näritud hiirte päid, sauna põrandalt (meil on nimelt väike aken seal ruumis,mis suvel on lahti ja kassile on tehtud välja ka redel, kust ta siis vabana õue ja toa vahet saab kulgeda).Kass oli jäänud mul nn. kahe silma vahele kogu selle karvaste seltskonna sees ja arvastasin ükpäev, et kassi karv on seljas kergelt pulstunud.Võtsin kraasi ja sain paraja peotäie villa.Kuna vokk oli hetkel tühi, siis lasin kohe ka lõngaks.Kahjuks pole see lõng midagi mainimiväärset, selline kõva ja kange .Koos lambavillaga segatuna võib ta aga päris põnev jääda.Mina proovisin seda puhtana kedrata.

Kass Peedu , selle aasta augustis, enda lemmik kadaka peal poosetamas

Täna käis mul pügamisel üks vahva lontkõrv küülik.Imehme villaga, ime, et see lõpuks pulsti ei lähe.Natuke pelgasin, et äkki on teistmoodi käitumisega, kui minu omad, aga siiski, pügamise tehnika toimib kenasti.Kuna pultsakad olid väga naha ligidalt alusatanud vildistumist, siis oli päris tegu, et käärid sisse läheks.Paljaks me ta saime , kuid küüliku hing oli siiski lõpuks täis, sest minu peale hakati urisema ja prooviti ka naksata.No tõesti, eks sa proovi taluda selliseid nõudmisi, nagu " oled nüüd paigal ja püsid selili ilusti" .Aga selle kohta on üks hea lause " Eesmärk pühitseb abinõu".

Helsingi

2011-08-10T21:54:00.000+03:00

Eile käisime Helsingis, plaan oli algselt minna autoga üle ja lisaks muule asjaajamisele tuua ka uus isane angoora omale, kuid müüal olid ilmselt vaid mustad isased ja see mulle ei sobinud ja auto jäi koju.Kuna mul eelmisest laevasõidust olid pehmelt öeldes väga viletsad mälestused, siis neelasin seekord tableti ja istusin sinna minnes vaid sõidusuunas ja silmad horisondile kinnitatud.Õnneks ei loksutanud ka eriti hullusti.Sadamasse jõudes aga tundsin, et siiski...natuke nagu keerab.Siit tekkis dilemma, et kas süüa või mitte süüa :)), lektüüri lugedes olid arvamused nii ja naa.Ma mõtlesin, et ah, vahet pole, kui keerab, siis keeraku juba täie kõhuga ja nii läksime esimesse söögikohta , ehk Kodipitsasse sööma.Tellisime suure pitsa ja taevas küll, see oli sama suur, kui vankriratas.Meie suur ja nende suur on kaks eri asja.Aga peale söömist muutus olemine heaks ja minu soovitus, merehaigusega ikkagi võiks süüa.
Helsingis kolasime ca 5 tundi ja kui aus olla, paar tundi oleks võinud veel olla.Vene ajal olid meil teatavat tüüpi monumendid ja neid olid kõik kohad täis, nüüd Helsingis neid suuri , vahvaid ratsamonumente vaadates tundsin lausa puudust, et meil neid suuri mälestusmärke nii vähe on.Ja kui armsad on need vanad suured uksed koos vanade käepidemetga, meil on kuidagi palju vahetatud vanad uksed uute raudukste vastu...kahjuks.Kolasime ka mööda poode, kuid šoppajat minust sel korral polnud.
Igati hea vaheldus on korra teise kultuuriruumi minna.Puhkus.Tagasi tulime aga 4 tundi , laev oli täis "lõbusaid soomlaseid" ja sõitis vist kolm korda ümber Aegna, enne kui sadamasse jõudis.Fotoka jätsin koju, sest ei viitsi seda käe otsas vedada, niigi sai jala käidud kolme kuu normi :))