teisipäev, 26. juuni 2012

Pruunid peenvilla uted müügiks.


Peale pikemat mõtlemist, siis tahaksin leida uue kodu kahele pruunile puhastverd peenvilla utele, sest soov on viia enda lambakari ainult valge villaga isenditeni.
Lambad MÜÜDUD.

15 kommentaari:

  1. Mõnusad näevad välja küll. Mul lammasteni pikk tee minna, juhul kui nad vahepeal ise ei tule :D
    Mõtlen neile järjest tihedamini.

    VastaKustuta
  2. :), iga loom vajab omaette söötmist, kasimist ja turustamist, seetõttu tasub 9 korda mõõta, kui loomaostu mõte teoks teha:).

    VastaKustuta
  3. Täiesti nõus sinuga. Aga kuna ma olen oma vaated mõneti ümber hinnanud, siis ma ei imesta, kui mul mõne aja pärast mõni lammas on (kindlasti mitte nii nagu sul). Piisab paarist ka. Ja siis siga ja isegi peaks oma aiamaa muretsema (mina, kes ma vihkan rohimist...) Kõik muutub, kui oled leidnud vaatevinkli, mis sind mõjutab.

    VastaKustuta
  4. Ma ei pea lõbu pärast sellist lambakarja, tegelikult peaks neid poole rohkem olema, et villa saaks normaalselt kedrata, aga tõttöelda maadlen praegu oma talupojamõistusega, et mismoodi edasi, kas suurendada karja, või üldse ära kaotada.Tahaks muidugi suurendada, aga viimaste aegadega on hirm tekkinud, et ma lihtsalt ei JAKSA rohkem.Ehk olenemata sellest, et loomi nii palju polegi, on kuidagi talumoodi majapidamine tekkinud.Hobist hakkab asi muutuma tööks :P, et loomi saaks normaalselt ära elatada.

    VastaKustuta
  5. Ega see nii ongi. Talupidamine on 100% töö, siin ei ole nalja midagi. Peaks naturaalmajandusele tagasi minema, mis tegelikult on kõige õigem viis ja ei mingit raha kuskil vahel.

    VastaKustuta
  6. Mina oleksin igati rahul sellise tööga. Ei peaks kuskil kedagi teist orjama, kellele ei lähe mingil määral korda, et sul eraelu ka on. Aga kuna ma olen kõiges selles talupidamises suhteliselt algaja, siis kõige suuremaks hirmuks on, kas ma ennast sellest ära elataks. Tööd ennast ma ei karda.

    VastaKustuta
  7. Oh Katrin, luba, ma vaidlen sulle vastu :)))Eraettevõtjana , siis oluliselt lihtsam on kedagi teist "orjata" ja kell 17.00 aju tööprobleemidest välja lülitada.Eraelu on pigem palgatöölisel, kui ettevõtjal,ma ei mäleta, millal puhata üldse sai, nii, et tööst ei mõtle.Ei ole lihtsalt asendajat.Seega, igal asjal on mitu tahku .Talupidajana kardan ma hetkel mitte enda äraelamise pärast, vaid sellepärast,et see puduloomandus teeniks omale söögiraha välja.Edasi juba tahaks ka ise kasumit saada.Ma saan aru, et Eestis on kombeks pidada koduloomi nn. "ei tasu nagunii ära", aga ma pigem pean õigeks, et esialgu jah ei tasu ära(investeeringud, kogemused, turu leidmine ja tootearendus võtab oma), aga paljalt lõbu pärast ka koduloomi ei peaks.A la lammas muru niitmas.Koduloomal on oma ajalooline eesmärk, ehk kits andku piima, kana mune, lammas villa, liha jne.Loomulikult saab ka koduloomast lemmikut pidada, aga siis on küsimus juba üksikutes isendites.Võimalik, et olen liiga "realislikult kahe jalaga maa peal" vastik inimene, aga tänapäeval maksab korralik loomapidamine päris kena kopika, niiet kui rikast raha peale vihast sponsorit pole, siis peaks kainemalt kalkuleerima :).Ma saan aru, et positiivsed emotsioonid maksavad, aga siis peaks koera pidama :).
    Ma vist päris talunikuks ei sobigi, sest vaatama kõvale targutamisele loomapidamise rahalisest otstarbekusest, teen ikka vahel emotsionaalseid otsuseid :P
    katrin, loodetavasti varsti saad ka oma tüdruku kätte, emmest on nad nüüd eraldi ja vet. saab ka loodetavasti lähiajal terveks :P

    VastaKustuta
  8. Lisaks on loomadega alati see riskipool- ei nemad ela-tooda sinu plaanide järgi...Kas ei tiinestu kõik,nurisünnitused, haigestumised-vigastused jne.- isegi kui annad endast maksimumi. Oma toiduraha peaks ikka nad välja teenima,õnneks on abiks ka toetused,(iga aher lammas/kits on selge kahjum...) aga rikkaks ilmselt meie päevil puhtalt loomi kasvatades ei saa. Päris palja maaelu-romantikaga ära ei ela. Üks pereliige peab kindlalt "päristööl" käima...Aga noh ma päris püssi põõsasse ei viska, ega enam hullemaks minna saa:D

    Eh, mulle meeldib su realism Airi:D

    VastaKustuta
  9. Ainult maaelu romantika sööb tõesti hinge välja :P :)) ja ma ka püssi põõsasse ei viska veel... punnin edasi.Äkki ongi asi ka selles, et jõuad loomadega kuskile sinna vahepealsesse aega, kus kari on hobiniku jaoks suur aga tootmise jaoks väike ja nii oledki omadega ummikus?Et tahaks lillutada sedasi, nagu vanasti, aga elukaid on liiga palju selleks ja et asi tootmie moodi välja näeks, armetult vähe...Ja ikka kipud tegema neid tasuvusprognoose maksimumiga aga tõesti, aher kits elu edasi ei vii...muidu ilus vaadata :))

    VastaKustuta
  10. Tasuvusest rääkides, on mul tänaseks 10 Äntu 4 kuud munenud kanadest järel vaid 6.Kõik need heleda harjaga ja peest paljad isendid on lihtsalt kahe päevaga maha koolenud.Niiet, tee siis bisnesit, a la 10 muna päevas :S.

    VastaKustuta
  11. Loomulikult on igal asjal mitu erinevat külge. Kahjuks olen mina vist seda tüüpi, et ei suuda enda ka palgatöölisena õhtuks välja lülitama. Ikka kippus elu töö ümber keerlema. Ja milleks teha seda, mis sulle tegelikult üldse ei meeldi. Me elame vaid üks kord. Nii oleksingi pigem iseenda peremees. See on nüüd siis see emtosionaalne külg ja siitmaalt peab tulema kaine ja kalkuleeriv mõtlemine.
    Ainuüksi tujudest sõltuvalt pole ma ühtki looma oma majapidamisse toonud. Ikka on nad võetud kindla eesmärgiga. Siiani on nad ka ennast ära tasunud. See, kuidas mul angooradega minema hakkab, näitab aeg. Kuid nemadki pole ainuüksi emotsioonide tõttu välja valitud(natuke seda ka muidugi), aga põhiliselt ikka arvestatud võimalusi ja tingimusi, mida mul võimalik pakkuda on. Lisaks nende vähesus Eestis. Igatahes selles olen kindel, et lihtsalt lemmikuks ma neid ei taha. Mõtted liiguvad ikka millegi suurema suunas.
    Aga rikas raha peale tige sponsor kuluks alati marjaks ära:))
    Eks anna teada, kui jänks valmis kolima on. Praegu mu nn. autojuhil nagunii nii pikad tööpäevad, et jõuab ainult koju magama ja ma ei saakski tulla aga varsti peaks asi paremaks minema.

    VastaKustuta
  12. Ma siin vahepeal võtsin vanemaid kanu juurde ja nendel olid ka kõik lotid, hari ja silmaümbrus täiesti valged. Lausa kõhe oli neid vaadata. Ega neil seal farmis õiget elu ole ja seetõttu nad nii haiglased ongi. Õnneks paari nädalaga hakkasid täitsa kana moodi välja nägema ja siiani veel kõik elu. Nüüd peab vist kolm korda üle õla sülitama:9
    Valge hari pidavatki haiguse tunnusmärk olema.Olen just nende aastavanuste kohta kuulnud, et kipuvad manala teed minema aga et sul just need noored...

    VastaKustuta
  13. heh, mul vist enamik loomi on nn. emotsiooni ost, nagu väike laps"ma tahaaaaan" ja edasi siis läheb muu elu.
    Mul need noored kanad kasvavad ja õgivad isuga.Ühel õhtul istus juba 6 tükki õrrel, hakkavad vist vaiskelt kanastuma.Ähvardati, et hakkavad septembri alul munele.Murelapsed on need nn. neli kuud munenud kanad, ma ise kahtlustan, et osad on ikka väheke kõrgemas eas daamid, sest osa mune olid ikka dinosauruse suurused.Noor kana sellist vist välja ei tulista :P.Üks kana munes aga kogu aeg veriseid mune.Muidu on ilusaks läinud, suled läigivad ja raskemad kehalt.Sulgi on ka maas...ühesõnaga, on nagu on.Rebu on küll hullult kollane :)

    VastaKustuta
  14. Airi, uudishimutsen natuke- kuhu uted läksid?

    VastaKustuta
  15. Liina, kui sa mõtled seda, et need uted läksid sinu poolt soovitatud inimesele(tänud selle eest), siis seda mitte.Oleks nad taibanud meilimise asemel helistada, oleksid uted endale saanud, aga kiiremad jõudsid ette :)).
    Ei jõua ma vahetada loomaostude puhul neid meile ja töttöelda e taha ka enam, neid süüdimatuid on ,vabandust küll, aga terve Eesti täis, kes peab sinuga pika kirjavahetuse ja asjaks minemise asemel lõpetab vastamise, isegi "ei soovi ", ei jõuta enam kirjutada :P

    VastaKustuta